Sunday, March 03, 2019

Eba ja blogija Jansa

Peale selle kui kolisin enamiku materjaliga Instagrami, siis näen, et blogi ongi jäänud pigem mu enda päevikuks ja enamik melust-elust toimub Facebookis ja Instas. Mineviku-Jaanika oleks ehk kurb olnud kehva tagasiside üle blogis, aga hetkel ei oska suurt seisukohta võtta. Blogger ütleb, et blogi saab keskmiselt 12 k vaatamist kuus, et päris omaette ma siin ikka pole.😀 Ilmselt ei teki arutelu, võin pakkuda.

Ahjaa, ma tahtsin tegelikult blogiauhindadest rääkida. Ma ei tea, kas olen ainsana infosulus, aga see, et osalemiseks registreerimine on avatud, tuli mulle üllatusena. Eelmistel aastatel tundus üritus juba enne algamist tunduvalt tormilisem. Kas tegemist on uue strateegiaga, millest räägib Marimellide viimane postitus ja Paksukese intervjuu Mari-Leenuga?

Teate, Mari-Leenu EBA teemaline kirjatükk on üks parimaid, mida olen lugenud ja hästi tore on tutvuda ta tasakaaluka küljega. Kuidas nüüd teha ennast paremini arusaadavaks - mitte, et ma ei arvanud, et tal seda poleks, pakun, et läbi blogi ta on pigem andnud rõhu teistele omadustele. 

Ütleks, et ootan põnevusega, kuidas läheb EBA viies aasta käima. Väga!























Oeh, mis mälestuste rada ehk pildid blogi esimesest aastast (ja mõelda vaid, kui palju viitsisin pildistada. Praegu teen enamik pilte telefoniga, aga see pole see!).💛💛💛

Kui te oleksite nüüd kenasti armsad, siis palun kirjutage mulle kaua olete siin käinud ja ka näiteks miks. In Love in Ljubljana blogi saab suvel lausa kuue aastaseks. Just 2013 juulis kui kolisime perega meie esimesse Ljubljana korterisse ja sealt sai omamoodi alguse meie lugu Sloveenias. Jah, enne seda on tegelikult põnevamad seiklused, aga jäädagu need siis eellugudeks.

Hmm, vaatasin EBA kategooriaid ja väga tahaks end sobitada "elu välismaal" alla, kuigi jah, tunnen, et olen üsna kesiselt kirjeldanud siinset elu. Muuseas mu Instagramis lugudes on hetkel üleval traditsioonilise Sloveenia juubeli tähistamine ja see oli mulle esimene kord osaleda. Õhtu lõpuks toodi mind ka traktoriga kodu ukse ette ja järgmisel päeval (ehk täna) sain magada kella kaheni päeval tänu imelisele abikaasale. Viimane ei kuulu traditsioonile kohalik peremudeli hulka. 😂




13 Responses to “Eba ja blogija Jansa”

  1. Kui kaua käinud? Ammu, ikka palju aastaid. Miks? Ilmselt mingi "miski" köitis, nii see millest kirjutatakse kui see kuidas sellest kirjutatakse.

    ReplyDelete
  2. Tere. Kuna ma hakkasin sind enda internetisõbrannaks pidama aprillist 2015, siis sain ka lingi sinu blogile. Ja eeskujuliku sõbrannana loen kõiki su postitusi, isegi suure huviga (seda siis vabatahtlikult). Mulle meeldivad ka su ilusad pildid. Tervitades, sinu imternetiaõbranna.

    ReplyDelete
  3. Ammu:) Sul on väga head fotod ja postitused just sellise paraja pikkusega. Eelkõige ikka fotode pärast.

    ReplyDelete
    Replies
    1. Haha, nii armas! Pean olema veidi tublim edaspidi piltide osas, laisaks olen läinud, kui telefon näpus. :)

      Delete
  4. Kes seda enam mãletab kunas ma siia tulin, seda aga mãletan küll, et esimesed paar kuud ei saanud vedama. Kord avasin blogi, siis jãlle sulgesin, avasin uuesti ja sulgesin uuesti. Kuidagi ei köitnud. Aga mingi hetk juba ootasin, et tuleks uued postid ja saaks lugeda. Algul meeldisid toidupostitused ja üldine nö eluolu. Praegu tunnen, et kuidagi sinu olemus sobib mulle väga - huumor ja sarkasm.

    ReplyDelete
    Replies
    1. Aitäh, see oli väga ilus vastus! Ma tean, et üks mu lähedastest alguses ei leidnud mingit huvi, ütles, et liiga palju huulepulki oli. :D

      Delete
  5. Blogi olin silmanud juba varem, aga rohkem süvenesin Sinu blogisse äkki mingi aasta tagasi? Meeldib, sest ilusad pildid ja jutult oled ka humoorikas ja hea kirjutaja. Mul instat pole, seega ootan ikka blogipostitusi ja lausa kahju on, et kõik lähevad nii insta usku ja blogid hääbuvad.

    ReplyDelete
    Replies
    1. Aitäh, aitäh!

      Tead see on tõesti kurb, aga samas see on ka seotud lugejatega, kes tihti pigem annavad tagasisidet instas ja fb ning blogi kommentaarides hulgub tühjus. Kommentaarid pole maailma oluliseimad, aga nad annavad blogijale ikka hoogu juurde - vähemalt mina tunnen seda.

      Delete
  6. Meie lapsed käisid koos lasteaias :)

    ReplyDelete
    Replies
    1. Oi, ma vist aiman, kes sa oled! Ilmselt Anete rühmast. :)

      Delete
  7. Mõned aastad kindlasti js Malluka kaudu leidsin Sinu blogi. Kuna elan ise ka välismaal, siis meeldib teiste endasuguste blogidesse piiluda. Sloveenia tundub ka põnev...

    ReplyDelete