Wednesday, April 01, 2020

Kristiina, mu arm

Täpselt aasta tagasi kirjutasin raamatute lugemisest ja sellest, kui hea ja kerge materjal on sopalaadne toode. Mis, kes ja miks on "sopakas" räägin lähemalt SIIN*.

Postituse lõpus jagasin teile mu kirjanikuannet ja sündis esimene peatükk raamatust "Kristiina, mu arm". Teie palusite mul jätkata, mina lubasin, et jätkan ja ootamatult on aasta möödunud. Aeg on parandada vead, täita lubadused ja siit ta tuleb. Lugu Kristiinast, tema ootamatust kohtumisest noormehega, kel on Porsche. Mis toimub Kristiina elus 365 päeva hiljem? 

* hea lugeja, lingile klõpsates ei satu 💩 blogisse. See on mu lubadus sulle.

------------

Unustamatu aasta oli nagu tuulega rännanud ühest hooajast teise. Soe vaheldus külmaga, kuum päikesepaiste lumesajuga ning kõik näis korduvat nagu enne. Kristiina elus siiski mitte, sest alates sellest hetkest, kui ta võttis vastu otsuse kohtuda Peetriga ja minna koos edasi tema läikiva Porschega unistuste ellu, muutus kõik. Noorest kuid usinast Selveri töötajast sai üleöö Kroonika särav staar, kes ei jäänud välja ühestki värskelt ilmunud ajakirjanumbrist. Isegi mitte jõuluerist, mille kaanel nad kahekesi Peetriga naeratasid laia ja pimestavat pärlinaeratust, hoides üksteisest nagu armastus poleks lahtunud alates sellest päevast kui kohtusid.

See oli üks vihmane ja võiks öelda isegi uimane märtsikuu teisipäev, mil Kristiina ja Peeter ei jaganud uudiseid romantilisest armastuseloost ja põnevatest seiklustest, mis näis nende igapäev. Kuhu kadus milleeniumi paar? Kas tõesti piisas aastast, et kustuks ka kõige eredamalt põlev tuli nende kahe ilusa hinge vahel, kes ühel kaunil päeval kohtusid kõige lihtsamas toidupoes nimega Selver?

Peeter oli Kristiina elust lahkunud. Parem oleks öelda, et Kristiina ootamatu käitumine oli sundinud Peetri eemalduma eluarmastusest, sest hirm olla suure orkaani keskel oli viinud julguse ka kõige mehisemast hingest ja kõik teadsid, kui mehine mees on Peeter. 

Lugu sai alguse sellest, kui Peeter oli toonud Kristiinale tema vanast heast kodupoest kotitäie sööki, sest neiu lubas Peetri hinge ja kõhtu täita unelmate roaga. Kristiinast oli vahepeal saanud suuremat sorti sotsiaalmeedia staaritar, kes jagas eesti rahvaga parimaid restepte, videosid, kuidas Peeter viis ta Porschega sõitma, kuidas nad peale metsikut ööd koos siidiste linade vahel hommikul keha koos lõhefileega turgutasid ning kõike muud seletamatult privaatset, kuid Kristiina silmis avalikku informatsiooni.

Pikk jutt lühikeseks jutuks. Kristiina avas Selveri kilekoti ja ta ei leidnud sealt pardifileed, vaid kergelt siniseks värvumas supikana, mille peale võiks lennata ka kõige tagasihoidlikuma ja õrna naishinge potikaas. Kristiina embas oma käega, millel olid luksuslikud pikad kristallidega kaunistatud küüned  supikana ja virutas kana koos pakendiga otse suurde olmeprügikasti. See viha, mis temas kees oli piisav, et unustada iga detail prügi sorteerimise kohta.

Vaadake, Peeter oli tõeline mees, mehine mees, seda teadis ja teab siiani igaüks. Kristiina kirjutas iga kord Peetrile väga põhjaliku poenimekirja koos toiduainete asupaikadega poes - agar neiu kirjutas isegi pakendite värvused, suurused ja raskused. Ta oli Selveri saalis tööd tehes alati kõige täpsem ja korrektsem ja hoolsam töötaja olnud. Ehk sellepärast oligi Kristiina nii ideaalne kaaslane ürgmees Peetrile, aidates teda ka kõige raskemates olukordades nagu leida kuldseid rosinaid paberil kirjutatud instruktioonidega ning hoida mehes enesekindlust teha vahet tumedatel ja heledatel rosinatel.

Peeter pole aga ideaalne ning Kristiina kannatus lõpmatu. 

Peale arutut emotioonide lendamist Peetri ja Kristiina kodu igasse nurka, tormas ehmunud meeshing nende kodust nagu hirmunud ratsu aasal kui äikesetorm aina tugevamalt kärkis. See oli viimane kord kui Kristiina Peetrit nägi.

Oleks vaid lugu siin lõppenud.

Kristiina potikaas lendas mitte ainult nende kahe silma all kaugesse universumi nurka, seda nägid ka tuhanded Kristiina fännid läbi instagrami laivi, mis just samal hetkel oli kogu protsessi tunnistamas. Ka kõige paremad seletused polnud piisavad, et kirjeldada lugejatele piisavalt sündmuse tagamaid ja miks Kristiina nii ulmeliselt otsustas pakendis kana mitte õigetesse prügikastidesse sorteerida ja miks ta ei oleks võinud supikana hoopis supikööki saata. Üleöö lagunes Kristiina elu koos. Tal polnud fänne, tal polnud Porschega Peetrit.

--------------

Mis sai Kristiinast edasi? Kuhu põgenes Peeter Porschega? Miks teeb Kristiina iga õhtu viinaauru all kurbi instagrami laive inimestele, kes teda sitaga loobivad ja mitte kunagi ei mõista? Kas Peetri ja Kristiina armastusel on veel lootust süttida?

Loe järgmises osas! 

Võibolla homme, võibolla aasta pärast.

Kes teab.

Jaanika






Leave a Reply