Sunday, June 30, 2019

Just stop

Võtsin õkva arvuti välja, sest maailmas on liiga paljut, millest mitte arvata. Kui küsite, kas siia tuleb eksperdi hinnangut, siis nii ta on. 33 aastat elukogemust koos teooria ja praktikaga võib teha minust parema eksperdi kui 3 pluss kaks pinki nühkides. Ilus ju mõelda. 

Ma olen küll igatepidi tahaplaanile jäänud kõigega, mis on seotud blogimisega, aga salamahti siiski jälgin suunamudijate tegemisi ja toiminguid. Tore on näha, et elu justkui käib ja maailma pöörlemisse on kaasatud 45-kilosed täpselt samamoodi kui 100-kilosed. Sama eesmärgiga toituda ühe äärmiselt ebadekvaatse spordimehe kavade toel. Mis siis, et mul on kops üle maksa ja süda läbi kurgu tulemas kui keegi nimetab Orgu kava järgi toitumist. Tema toimetab edasi.

Ei teagi, kas asi võib olla selles, et inimestel on vaja pimedakoera, et praadida hommikuks peekonit ja muna või teha tomatiga (ekstra tervislik!) võileibu või hoopis ehk selles, kui ebaseaduslikult kavameister käitus Euroopa parlamendi valimistel. Võiks tegelikult mõelda, et vahva kui vahva oleks mees koos kavadega otse Brüsselisse lennutada ja loota, et mu postkast lõpetab Erik Orgu absoluutselt ebaolulise spämmi saamise. Kardan, et viimane jääb kõigest unistuseks ja las ta siis olla. Mudigu siin üksteist.

Mõnikord ma olen tibake hirmul. Kui ma näen sotsmeedia seinal alternatiivmeditsiini kummardajaid või kõiketeadjaid lapsevanemaid, kes lasevad kelguga liugu üle teaduse. Ja ma mõtlen. Mõtlen, et tänapäeva massides pole hullu kui toimib looduslik valik. Lõppude lõppude lõpuks jõuavad kõik soolapuhujate kliendid arstideni, sest kui on miski, mis on suurem kui hirm olla lollitatud ravimifirmade poolt, siis selleks on ehk hirm.. surra?

Ok ja nüüd edasi mu hirmudest. Ma tahan küsida, kas teie näete ka seda, kui ülemõistuse võtavad inimesed teemasid, millesse nad usuvad. Ometi mitte rääkides teemadest, mis pole olulised. Näiteks keskkonnahoid või taaskasutus või tarbimine, tootmine. Valige ainult üks. Ütleme, et mina hakkaksin võitlema selle poolt, et me kõik tarbiksime prügikastist leitud tooteid. Karjuksin häbi kõigile, kes ei nõustu määrima nahale kreemi, mille pooliku tuubi võis leida prügikonteinerist. Milleks jääda kreemi juurde. Poolik nutella purk. Küpsed banaanid prügikastist. Ma ausalt öeldes rohkem ei oska näiteid tuua ja liigun edasi.

Kui satun hätta ja ei oska arvata midagi maailma asjadest, üritan mõelda, mida mu vanaemad oleksid teinud. Vaesel nõukogude ajal, mil tõesti polnud midagi kuskil saada ja, kuidas nemaksid oleksid nõnda defitsiitses ajas käitunud leides prügikastist poolikuid tooteid. Teate, mu vanavanemad oleksid enne maha surnud kui võtnud äravisatud asju kasutusse. Vaatamata sellele, et näib nagu meil oleks lõpmatu pääs kõikvõimalikele andmetele, siis neil oli olemas selline kasulik tegur nagu kaine mõistus. Hallo, Helgi Sallo!

Tänu kainele mõistusele oleme meie siin ja taaskord olen hirmul, kas meil on seda vanaemade soont jääda infouputuses ellu ning mitte luua omi teooriaid. Pole üldse tore panna inimesed niigi raskuse alla ja sundida neile olema igas hetkes, igas vallas parimad ja mõistlikumad ja.. ja.. kuidas oleks hoopis sellega, kui alustatakse tootjate ja müüjate survestamist - või näen mina valesti, kelle kätes trumbid on. Okei, pole viga. Viskame toodetud kraami prügikasti ja teisest otsast korjame need sealt välja.

Sellegipoolest on tore, et on vastutust võtvaid müüjaid nagu Ikea, kes planeerib aastaks 2020 lõpetada ühekordsete toodete müümise. Mu vanaemad oleksid siinkohal vist 'meh' teinud, sest nõusid pidi igal aastaajal pesema ja kõrvavaha sai vabalt juuksenõelaga välja nokkida..




Leave a Reply