Saturday, March 09, 2019

Sähvatas! (pealkirja osas mitte)

Nädal tagasi sain peatuda blogijaid ühendava liidu ideel ja umbes sama kaua kui postitusele tuli uusi kommentaare, püsis mõte peas. Seejärel lasin minna. Ma ei ütleks, et see oleks halb idee või ei huvitaks mind absoluutselt, aga puhtalt tuima ja mittehaarava meeleolu tõttu jäin ükskõikseks.

Seejärel sähvatas. 

Jäi mulje, et teema on põhiliselt selles kinni, et pooled arvavad, et neile pole liitu ja mainekujundust vaja ja pooled arvavad, et liituda võiksid eelkõige need, kes teenivad blogiga reaalselt igakuist sissetulekut. Parandage mind, kui eksin. 

Seaduslik pool seaduslikuks pooleks, sest kõik mis on paberil juba kirjas, poleks vaja ehk uuesti üle kirjutada. Kui juhtub, et seadused jäetakse täitmata või rikutakse, siis pakun, et selleks on võimaluse korral muud ametiasutused, kelle tööks on järelvalve või midagi kolmandat.

Ma olen jätkuvalt arvamusel, et väga palju on seda, mida ei anna paberile määrida. Need kirjutamata reeglid, mis teeksid koosolemise mõnusaks, aga mittetäitmise eest vangitrellide taha ei saadeta. 

Ja ehk on hoopis nii, et mina ei näe blogijaid kui konkurente, kes kaklevad viimase blogileiva eest justkui muud toitu enam pole. Samas ei näe ma blogijaid isegi kui suurt kampa mega häid sõpsu-sõbrannasid, kes üksteisele patse punuvad. 

Kellena siis?

Ma ei tea, noh, võibolla siis blogijate liidu liikmetena?

Liikmetena, kes abistavad algajaid-alustajajaid blogijaid alates sellest, kuidas luua meeldiv taust blogi lugemiseks kuni selleni, millest soovituslikus korras kirjutada.

Liikmetena, kes panevad pahaks (teevad ettekirjutuse, laidavad maha jne), kui üks blogija närib paar aastat teise blogija kõri kallal.

Liikmetena, kes võimaluse korral juhivad tähelepanu postituse ebaseaduslikkusele, kirjavigadele, tõstavad esile sisukad kirjatükid, uued üritajad, vahvad leiud.

Liikmetena, kes jagavad omapoolseid oskusi teatud aladel (jap, blogileib ei saa jätkuvalt otsa!).

Ja nii edasi.

Kui keegi nüüd ütleks, et temal poleks ometi mitte mingisugust osa blogijate liidus, siis mina ei usuks. Ma olen isegi üsna laisk ja järjepidamatu, aga oleksin heameelega valmis aitama kaasa liidu loomisel, üritustel osalemisel (kasvõi siit mägede kauguselt) ja jagama suurima heameelega enda oskusi ... (sisesta mu oskus, millest oled huvitatud). 

Ma nüüd ei teagi, see läheb vist ikkagi sinna "omadega ei nussita" paragrahvi alla. Me ei pea olema parimad sõbrad, aga me ei pea ka käsi plaksutama kui meile ebameeldiv kaasblogija satub rünnaku alla. Isegi mitte siis kui ta on selles kaudselt süüdi. 

Mitte keegi ei keela mul unistada ja sellepärast ütlen, et blogijad võiksid kokku hoida juba selle tõttu, et koos oleme tugevamad ja targemad. Unistan, et meil oleks parem läbisaamine ja tahe rääkida ebameeldivused omavahel näost näkku, mitte raiuda klaviatuuri pooleks, et tõestada oma õigust. Omade kallal võtmine on üüülinõme (jah, veits kahepalgeline mu poolt), aga veel nõmedam on see, kui me hoia kokku, kui blogijaid on keegi kolmas ründamas.

Vot nii. Võite minuga arvestada.




Leave a Reply