Saturday, March 16, 2019

Meiega ja meieta

Meil on lasteaedadega jubedalt vedanud. Mitte ainult selle tõttu, et õpetajad on alati väga südamega võtnud lastega töötamist, vaid see, et nad samal ajal üritavad hoida silda lasteaia ja vanemate vahel. Sel nädalal saime Erik rühmast pilte ja vaatasime mõnusa tundega, millega pesamuna tegeleb kõik see aeg meist eemal. Ütleme nii, et oli pilte, mis ajasid muigama ja ka.. pead kratsima.

Laste arvu kasvuga on peres on igasugune koos meisterdamine kenasti vähenenud. Kahe suurema lapsega tegime pea kõike alates maalimisest kuni plastiliinidega voolimiseni, tikkimine, heegeldamine ja sai ka värviraamatuid koos kaunistatud. Ja siis tuli Erik. Siis kui aega polnud enam nõnda palju ja teate, ma olin mõnda aega päris kindel, et mu pesamunal lihtsalt pole kunstigeeni või soovi luua. 





Iga kord kui ma üritasin suunata teda joonistama või näidata, kuidas kogu protsess käib, tegi ta absoluutselt vastupidist. Paberile tuli null kriipsu, samal ajal kui ta käed ja nägu olid kaunistatud. Keerasin korraks selja ja ta oli kadunud. Leidsin poja vetsust, kus ta üritas vildikaid potti uputada. 

Väike lootus püsis südames, et ta on veel liiga väike ja iga asi omal ajal. Tüdrukud olid tema vanuses väga hoolikalt joonistamas ja võisid tunde maalida, lõigata, kaunistada ja siis kolmas siuke eksemplar. Teinekord tuleb täitsa kasuks olla loomaia direktor, et näha kui erinevad võivad inimesed olla.

Juhtus aga see, et saime lasteaiast pildid, kus võis näha millega on põnnid viimasel ajal tegelenud. Märtsi alguses oli karneval ja lapsed toodi kostümeeritult aeda, noh vähemalt enamik neist. Erik aga mitte, sest ta keeldus igasugusest kostüümist ja läks tavaliste riietega koduuksest välja. Piltide peal oli ta selga saanud mesilase riided ja me ei jõudnud Igoriga naermist lõpetada. 

"Müts?! Vaata, ta poleks ealeski pannud kodus seda mütsi pähe! Ja mesilase kasukas koos tiibadega - ta oleks meid enne mõrvanud, kui lubanud liigelda taolise riietusega avalikus paigas!"

Jõuan tagasi käsitööni, sest piltide hulgas olid paar, kus Erik tegi taolise pühedumisega kunsti nagu ta oleks World Trade Center' arhitekt. 

"Igor, vaata, viimati ajas ta mind vildikaga mööda elamist taga ja ma pidin kiiresti jooksma, sest sindrinahk oleks mu kätte saanud!"




Kirsiks tordil oli pildid Erikust koos pisikese tüdrukuga, kes on kõige rohkem aastane. Erik on võtnud  suure venna rolli ja õpetajad rääkisid, et vaatamata sellele, et ta üritas paar korda väikseima lutti proovida, siis enamasti on ta hoolitsev ja abivalmis. Üldsegi mitte meie kodune Erik, kes kisab nagu aia vahele jäänud siga, kui ta õed ei anna talle mänguasju sellise kiirusega nagu tema soovib. 

Noh, lapsevanemad, kas tuleb tuttav?😁 Millised on teie põnnid koos teiega ja teieta?




Leave a Reply