Saturday, January 26, 2019

Tere, eneseanalüüs



Ma ei tea, mis on minuga alates eelmise aasta lõpust sündinud, aga kokkuvõtvalt võin öelda, et ma pole ennast kunagi veel nõnda hästi tundud. Ei, ma ei ole saanud ootamatult rikkaks või mu lapsed tulevad koolist ainult viitega või iga mu sammu saadaksid õnnestumised. Mkm. 

Iga kord kui tundsin end oma nahas veidike paremini, ütles hääl mu peas - Jaanika, sa teed valesti, see pole õige. Mõnikord see hääl ei rääkinud sõnadega, vaid täitis mu südame hirmuga ja olin otsaga paanikas ning värisesin omaette, kuidas ma julgesin küll midagigi ette võtta. See on vale, sa ei tee õigesti. 

Pidev eneseusu puudumine on üsna tappev mürk. Põhimõtteliselt võib sellest lausa sandiks jääda ning vangistada end mõtete ahelates täiesti lootusetuks. Sellisena kirjeldaksin ennast - peast sant.

Ma tean väga täpselt, mis mind tagasi hoidis kõik need aastad, aga ma ei tea, mis tea, mis oli see konkreetne juhtum, mis lasi mu ahelatest vabaks. Endaga leppimine? Ümbritsemine end inimestega, kes mind armastavad? Endale ja teistele andestamine? Õppimine, eneseareng, huvi maailmas toimuva vastu? Või kõik need kokku?

Sellest ma olen vist kirjutanud või vähemalt instas rääkinud, et olen laskunud lahti muretsemisest. Lisada sinna juurde veel suurelt unistamine. Mu elu pole suures plaanis eriti muutunud, aga tunnen end kui muutunud mees, sest just mu sisemaailm on organiseeritum. Ma naeran kõvemini, ma nutan kui tunnen, et selleks on vajadus ja alustan iga päeva mõttega, kui hea on olla mina ja, kui hea päev tuleb.

Mis kõige olulisem, ma ei karda enam. Kuigi keegi kirjutaks mulle siia, et kuule, sa oled täiesti mõttetu ussike, siis kehistaksin õlgu selle peale. Mitte, et mulle teiste arvamused korda ei läheks, vaid sellepärast, et elus on kõik hea halvaga tasakaalus. Ka negatiivne kommentaar kulub blogijale ära. Kasvõi selleks, et kõik hea tunduks veelgi parem. Kasvõi selleks, et tunda end pildis. Kasvõi selleks, et tekitada kelleski maavärinaid. 

Vaatame kui homme tekib vaba hetk kirjutamiseks, siis räägin ka sellest, mida planeerin järgmise poolaasta Sloveenias ette võtta. Ilma hääleta tundub kõik nii teostatav.




Leave a Reply