Monday, September 03, 2018

Meie september



Viimased päevad on Sloveenia ilm olnud täpipealt selline, mil ei tohiks muud teha kui ennast teki sisse mässida, uneleda tassi tee ja nurruva kassiga ning lasta muud toimetused heaga üle. Kui vaid saaks! Täna läksid kõik meie kolm tegelast kooli ja, kuigi tekkis lootus, et saan üle saja aasta täielikult lapsevaba aega veeta, siis teadke, et üks neist kolmest laseb hetkel meie magamistoas kassiga nurru.

Erik jäi esimesel päeval kõigest tunniks oma uude lasteaiarühma. Tundus täpselt paras aeg, mille jooksul sai mängida, proovida õpetajaga kätepesu, teisi lapsi uudistada ning isegi üks kerge snäkk teha. Ma ei oskagi suurt midagi kosta, sest rühm, mis koosneb enamasti poistest on armas, abiõpetajad on armsad, ruum on täpselt paras ja ilmselt juba homme saan poisi rahul südamega sinna jätta. Ja meie laps on nagu meie laps ikka - julge, jutukas, lahke, armas. Mul oleks lausa kahju olnud ilma temata täna koju tulla. Ootasin küll pikalt, et saaks lapse aeda panna ja nüüd tahaks hoopis ta endaga jätta.😀



Tüdrukud oli väga energilised, mis puudutas ükskõik mida kooliga seonduvat. Ilmselt suvi venis pikaks ja enamasti veedavad nad aega kolmekesi koos Igori õega ja koolielu igatsus tuli peale. Arusaadavalt. Kuigi mind põhikoolis ootas ees raske aasta, sest narrimine kestis kuni põhikooli lõpuni (mhm..), siis igasse uude klassi astumine meeldis mulle iseenesest väga. Uued riided, maailma parima lõhnaga värsked vihikud ja loomulikult minu lemmikud kastemärjased sügishommikud. Ma pole ju ainus, kellele meeldib spetembrikuu uus start?

Sellest nädalast peale hakkan rohkem süvenema oma kunstitöösse ning annan väikse näpu ka uuele projektile kuhu mind kutsuti. Sügis on meeletult inspireeriv hooaeg ja tahaks laadida patareisid, mis peaksid kevadeni vastu. Suvi on tore ja tegelikult ma eelistan suve kui mugavamat hooaega, mil kaovad paljud mured nagu näiteks maja soojas hoidmine või laste koolitükid. Aga sügise vastu ei saa! Pinteresti läbi ja lõhki uurimine, aia kaunistamine, huvitavad fotosessioonid, ideed, lõpmatud matkad kuldses metsas.. oeh, mu väike peake läheb kohe pooleks.

Talve tulekuga võib juhtuda nii, et muutuvad tuuled ka mu töö osas. Ausõna, käsi südamel, emaausõna, ma vihkan ootamist. Ma olen kannatamatu kaheaastane, mis puudutab ootamist, aga seekord on kõik teisit. Seekord on ootamine olnud pikemaajalisem ja eesmärgi täitumine magusam kui kunagi varem. Endalegi üllatuseks olen rahulik ja ei käi pärimas, vaid surisen salamahti endas ja olen valmis pakkumisele, mis võib tulla oodatav või sellest üsna erinev. Ning ei, ma ei ürita ennast põnevaks teha. Ma lihtsalt ei saa kirjutada olukorrast, mis on hetkel mu jaoks liiga muutlik.

Teate ma loodan, et teil tuleb just selline sügis nagu olete oodanud ja, kui lootused on mingis mõttes kustumas, siis võin lohutuskes öelda, et hooajad korduvad. Miski ei jää kunagi samaks. Kõik hea tuleb kord. Ilusat septembri algust minu poolt!







4 Responses to “Meie september”

  1. Sa oled nii armas inimene!

    ReplyDelete
  2. Ma natuke aega tagasi alles hakkasin lugema Sinu blogi, olen alles 2015a juunikuus haha. Tahtsin lihtsalt öelda, et nii armas pere ja poja on teil eriti armas!

    ReplyDelete
    Replies
    1. Ma olen iga kord äärmiselt üllatunud, kui kellegi jaoks on mu blogi nii haarav, et see täielikult läbi lugeda - heas mõttes muidugi! Aitäh!

      Delete