Friday, May 04, 2018

Me teeme seda taas

Me oleme üsna pikalt kodused olnud eelkõige põhjusel, et rahaliselt on raske ühe palgaga suurt meelelahutust lubada kui lihtne igapäevane äraelamine. Sellegipoolest on meil augustisse, mil Igoril on terve kuu vaba (jess, jess, lugesite õigesti) planeeritud Itaalia-Prantsusmaa-Hispaania reis, sest väikese eelarve saime ikka koguda. 

Mina pidin lisaks ühe reisi planeerima, sest mu lubade tervisetõend on aegumas ja see on üks vähestest paberimajandustest, mida ei saa pikendada läbi interneti, vaid tulebki minna reaalselt Eestisse end näitama. Valisin juunisse aega, mil lennata ja vaatasin hindu, mis algavad keskmiselt 300-st eurost. Olin nukker, sest see on suur raha, mida ainult enda peale kulutada, kuigi Igor oli väga toetav ja üritas mõista anda, kui vaja siis vaja. 

Mõtlesin veidi ja pakkusin Igorile, et läheks hoopis kõik koos. Juuni lõpus on laste koolis käimine puhas lõbu, sest reaalselt nad ei õpi seal, vaid teevad käsitööd, matkavad, käivad reisidel ehk pole raske neid enne kooli lõppu vabaks saada. Igor pole töölt mitte kunagi puhkust küsinud, sest siiani on meile sobinud ajad, mil tehas on suletud. Me ei tahtnud küll enne augustit kuhugi minna, aga nüüd on seis nõndamoodi, et hüppa suurest rõõmust või lakke.😀

Mulle jäi mulje, et meie eelmise aasta Eesti reisist sai siiber, aga vist mitte. Taaskord ei jõua ära unistada parimast seltskonnast, parimast söögist, imeilusatest paikadest. Igor on sellest kõigest nii vaimustatud, et ma olen puhtalt õnnelik sellepärast, et tema on õnnelik.😃 Tüdrukud saavad eesti issiga kokku ja kohtuda sõbrannde ja sõpradega, kellega klappisid ideaalselt.💛

Seekord oleme küll lühemat aega ja plaan on viibida rohkem Lõuna-Eesti kandis. Ma olen vist oma lõuna armastuse Igorile üle kandnud, sest ka tema ei leia Tallinnas suurt, mis sinna tõmbaks. Võibolla läheme üheks päevaks loomaaeda ja vanalinna kaema näiteks rongi või bussiga, samal ajal kui tüdrukud mujal lõbutsevad. Nagu eelminegi kord, siis kindlasti üritame metsa minna, sest ka sinna sai tükike südant jäetud.

Meie peatuspaikadeks on seekord Tartu ja Elva. Tartus oleme mu sõbranna juures, kus on tema lapsepõlvekodu ja me veetsime mitmeid suvesid seal igal aastal. Kohtusime temaga, oehh, aasta oli siis vist 1997, Ihaste ratsabaasis, kui mul oli esimene trenn. Ma sain kingitus.ee lehelt pakkumine proovida nende pakutavaid kingipakette ja, kuigi mul ahvatles valida üks mõnus õhtusöök, siis silm jäi peale hoopis Kambjas korraldatavale ratsamatkale, kuhu me ka sõbrannaga läheme!💛

Mulle jäi perekoolis meelde kommentaar, mis oli mõtestatud imelikult, kuigi kokkuvõttes mõistsin, et taheti öelda nagu välismaal elavad inimesed räägiksid uuest kodumaast ainult head, kuigi seal on tegelikult halb, aga no ei saa tunnistada, et Eestis pole elul midagi viga. Eksole.😆 Ma olen kindel, et olen Sloveeniast üsna detailselt rääkinud ja üldsegi mitte selles toonis, kui hea elu siin on. Mkm. Elu nagu elu ikka ja teatud probleemid on siin kontrastsemad kui Eestis. Näiteks maksud, paberimajandus ja tööle saamine. Samas ilus on Sloveenias tõepoolest. Ma ei ole siin näinud väikesed kohti, mis oleks räämas, vaid pigem just vastupidine - armas, soe, romantiline, hoolitsetud. Loodan, et ma pole jätnud teile muljet, et ilustan Sloveenia paremaks kui ta on.

Lugesin ka teemat selle kohta, et välismaal on mõnusam olla põhjusel, et sealsed inimesed on muhedamad ja naeratused lendavad iseenesest jne. Ütleme nii, et mina olen nõus selle kommentaariga, mis väitis, et kui sul seal välismaal nii tore on naeratada ja saada naeratusi vastu, siis miks sa ei võiks ise samasugune Eestis olla. Kõlab ju loogiliselt! Ma ei ol veel kohanud eestlast, kes mu urruauku saadaks, kui üritan sooja käitumisega läheneda. Ei, pigem näen, et olles ise sõbralik ja vahva sell, annab pea igaüht avatumaks soojendada. Isegi Kristiine Rimi toriseva kalaleti müüja suutsin nalja visates naerma ajada.😁

Egas muud midagi. Juuni lõpus oleme Eestis. Üritame kergelt pakkida ja kingitusi ei too (võibolla teeme pausi Läti piiri ääres ühes poes..). Sööme burksi ja turnime Tartu raekojaplatsi purskkaevul. Ronime Toomemäele ja hullame ringi. Elvas läheme Netiga, mu suure sushi sõbraga Komorebisse mekkima. Näeme!

PS avatud on pakkumine meie juurde juunis puhkama tulla! Kuupäevad on 15-23 juuni. Huvilistel kirjutada inloveinljubljana@gmail.com.









2 Responses to “Me teeme seda taas”

  1. Tere, Jaanika! Miks sa Oma juhiluba Sloveenias ei uuenda? Seda tuleb ju nagunii oma tavapärases elukohariigis teha.
    https://europa.eu/youreurope/citizens/vehicles/driving-licence/driving-licence-renewal-exchange/index_et.htm
    Z
    Ma vahetasin eelmisel aastal Austrias ja see oli nii lihtne! Ei mingit tervisetõendit enam, ainult taotlus vastavasse ametkonda, riigilõiv ja pilt! (Riigiti võivad tingimused veidi erineda)

    Triin

    ReplyDelete
    Replies
    1. Oh I wish... :D ma pean siin tegema uuesti teooria eksami ja sõidu ja ausõna mul hetkel pole tahtmist selleks valmistuda. Kunagi pean kindlasti ära tegema, aga ma lükkan edasi kuni lubade kehtivus saab täiesti läbi.

      Delete