Thursday, February 08, 2018

Depreka surnud ring

Kuigi väljas on meeletult kaunis lumine talveilm, siis minul on ametlikult külmast hooajast ja talvest ning kõigest muust kõrini. Ma ei ole leidnud aega, et diivaninurgas kassida, sel lihtsal põhjusel, et poiss võib selle aja jooksul maja peapeale pöörata, kui poetan pisaraid ool bai mai selfi lauldes. Ehk siis nutmine ja kookonisse tõmbmine jääb käegakatsutavatel põhjustel olemata. Okei.

Ütlesin Igorile, et tõmban nädalavahetuseks kodust kaugele ja tema ainult viibutas pöidlaid ülespoole selle peale. Normull. Hakkasin mõttes pakkima ja otsisin bookingu kaudu hubast suure telekaga tuba, mis võiks jääda kodust mitte väga kaugele. Aga, kui ma pole kodust kaugel, siis ma võiksin ju ka kodus teleka ees lösutada, eks. Pealegi ma olen aastatega seltskonnaga harjunud, et ei oska hinnata täiesti ihuüksi aja veetmist. Tundub kuidagi veelgi masendavam, veel rohkem ool bai maiself. Okei.

Igor on mu kangelane ja ta on andud parima, et tunneksin kasvõi grammikese rohkem inimese moodi. Kui see tähendab veits enne südaööd mäkki sõitmist, pole probleemi. Oi, poe sulgemiseni on pool tundi - vist jõuab sinna ja ole hea, vaata, kas koogiletis on allahinnatud torte (oli!). Ehk siis süüa on tore ja, kui loetud mitteteaduslik artikkel ei valetanud, siis süües panevad süljenäärmed tööle teatud hormoonid ajus (või keha toodab hormoone, mille mõju jõuab ajju? Jeerum, ei taha väga rumalana kõlada), mis tekitavad hea tunde. Kõlab ju hästi? Ei! Süüa on täpselt nõnda tore, kui oled pikalt maitsvat toitu allaneelates uputanud oma muresid ning üks kena hommik astud kaalule.. Okei.

Me oleme tahtnud olla kahekesi abikaasaga sellest ajast peale, kui dinosaurused veel mööda maad kõndisid, aga näed, pole õnnestunud. Kui nüüd hästi planeerida ja lõngakera harutada, siis meie ideaalse puhkuse saavutamiseks läheks vaja maailma parimat inimest, kellele usaldada lapsed ja, kes on nagu Mary Poppins ja suudaks pärdikutega koos kasvõi maailma vallutada (ning pisipõnni ööunne saata). Sellist lapsehoidjat, kes tuleks ja oleks ja võluks kasvõi ühe päeva ja öö, meil hetkel pole. Aga unistame!

Kusjuure selle postituse kirjutamine oli kaunis teraapiline. Pole ime, et osade arvates on kõik blogijad kerge kiiksuga. But aren't we all?






Leave a Reply