Sunday, September 03, 2017

September

Tere ja ilusat esimest koolipäeva teile, kes te läksite kooli! Ja teile, kes ei läinud kooli, siis loodan, et esimene september tõi uue alguse põneva ja samas mõnusa tunde kõhusoppi. Teile, kes september tekitas nukra tunde nagu mul, siis pole hullu, sest algas nädalavahetus. Nädalavahetus!

Peale reisilt koju jõudmist ei suutnud ma lahti saada mõttes, et kodune elu ongi taas igapäevane rutiin ja olen siiani tundud hingepigistavat kurbust. Kui peaksimegi kunagi tagasi Eestisse kolima, siis selleni jõudmine võtaks aega ja samas ma pakiksin kasvõi homme kui see tähendab, et mind ümbritseb taaskord nii palju toredaid inimesi, keda mul siin pole. Segaseid tundeid, mida üritan sõnadesse panna.

Eestis on sotsiaalne olla lihtsam. Vähemalt mulle. Kõik kallid sõbrad ja tuttavad on kogutud pikkade aastate jooksul ja kuigi neid on tulnud ja loomulikul teel läinud, siis parimad, kellega läheks iga kell luurele on jäänud. Üks mu pikemaajaliseim sõbranna on minuga olnud 20 aastat (jah, Jaanika, me oleme vanaks jäänud, aga kõigest numbreid vaadates😊). Ma tahaksin leida jõudu leida SEE inimene ja sõber Sloveeniast. Just jõudu, sest ma ei usu, et sloveenlased on minust nõnda erinevad.  

Loomulikult on mu pere siin ja see teeb arvutuskäigu lihtsaks - olen ükskõik kus, aga peaasi, et koos. See oli ka üks meie kokkulepetest Igoriga peale autoõnnetust. 

Tegelikult oli ka minu elus midagi uut. Avastasin, et tööportaali kirjad on end rämpspostkasti hakanud saatma. Avasin viimase uudiskirja ja esimene tööpakkumine karjus suurelt ja säravalt mu nime. Vaatasin kirjeldust, ei suutnud silmi uskuda ja saatsin Igorile, et ta mu uskumatuid silmi kinnitaks. Jah, see on ideaalne! Tööpakkumine, asupaik, tingimused ja isegi firma näis suurepärane. Reedel saatsin töösoovi ja mul on tõsiselt hea tunne. Isegi kui ma ei saa valituks, siis mõte sellest, et lahendused on hakanud lähemale hiilima, on suurepärane!

Piisab vaid väikesest muutusest, et särtsu tuua.



Ma ei suutnud laste pealt välja lugeda, kas taas kooliminek on tore või mitte, aga esimeseks koolipäevaks ettevalmistumine käis küll hooga. Neti ootas hoolega, et saaks sõpradega kohtuda ja Annekas on veel sellises vanuses, kui kooli minnakse alati suure ootusärevusega. 😀 Vanem tütar sai viiendaks klassiks uue klassiõpetaja ja minu südamerahuks jäi nooremal sama, kes eelmisel aastal. Sloveenias võib lausa iga aasta uue klassiõpetaja saada ja mul on tunne, et selline vahetamine on justkui eksperiment laste peale. Kas teile tundub, et on parem, kui iga õpetaja valdab just teatud klassi  materjali?

Ka eelmisel aastal sai Neti uue õpetaja ja, kui ta koju jõudis, teatas, et tema klassis on kooli kõige kurjem õpetaja. Ma üritasin ta meelt muuta, ehk on tegemist siiski range õpetajaga. Selgus, et ma väga mööda ei pannudki. Õpetaja oligi range. Sel ajal kui pisivenna sündis, jäi tüdrukutele vähem tähelepanu ja suurem tüdruk sai koolis pidevalt märkusi tegemata töödest. Hea oli see, et õpetaja andis kiiresti märku olukorrast (mitte ei venitanud kuni oleks liiga hilja) ja me saime päästa, mida päästa andis. Lõppkokkuvõttena sai Neti aastahindeks viie ja ta oli tunduvalt motiveeritum kogu õppimise protsessist. Meie samamoodi, kusjuures!

Igatahes nüüd teatas ta uuesti, et tema klassiõpetaja on veel rangem. Tõotab tulla põnev aasta!😁

Selle nädala naelaks suutis meie laste kool mind üllatada. Nad olid teinud mõnda aega tagasi koolile Facebooki lehe ja sinna olid üles laetud KÕIK kevadel tehtud klassipildid. Ma ei ole sellest vaimustuses, kuna ei näe, mis eesmärki kannab see, kui võib nägupidi vaadata kooli õpilasi. Minu jaoks oleks täiesti okei pildid tegevustest ja mul poleks selle vastu, kui ka minu lapsi võiks sealt leida. Aga tuima näoga klassipildid? Kellele ja, mis põhjusel..

Muud vist põnevat polegi. Ootan sügist ja varsti poodidesse jõudvaid sügislilli, et saaks ebaõnnestunult (kui te vaid näeksite mu ämma aknalilli!) kasvatatud aknataimed ära vahetada. See suvi oli hea indikaator, et mõista kui olematu on minu põllumajandusvajadus. Ütleme nii, et järgmisel aastal võtan naabrilt kaks tomatitaime ja viskan päevalilleseemned mulda. Neid viimaseid oskan vabalt ülikõrgeks ja imeilusaks kasvatada.💪😊




Leave a Reply