Wednesday, September 06, 2017

Kui hobid teevad hingele pai



Täna hommikul tabasin end mõttelt, et küll on tore, et inimesed tegutsevad hobidega ja arenevad aja jooksul nõnda palju, et puhtalt nende Facebooki pilte vaadates, on näha tulemusi. Ehk sellepärast ei paneks ma ka enda kontot Näoraamatus kinni. Vaatamata reklaamidele ja absoluutselt mitteolulisele, suudan sealt ammutada huvitavaid seiku teiste eludest.

Hüpates hobiteema juurde. Vaatasin ühe sõbranna tordipilti ja olin sõnatu - milline kunstitöö, millised detailid ja osavus. Kui ma ei teaks, et ta alustas kunagi laperguste tortidega, mida valmistas healjuhul pereliikmetele, arvaks, et ta on meeletult andekas. Mida ta ka kindlasti on ja ma täiesti usun sellesse, et inimestel on ja inimestel ei ole kunstiannet. Samas, kas ta suudaks täna teha siledaid torte, kui poleks kõik need aastad pidevalt praktiseerinud, käinud koolitustel, õppinud iseseisvalt? Arvan, et mitte.

Ma olen kohutavalt tänulik, et fotopisik tuli ja jäi minuga. Olen teinud ehteid, üritanud maalida, katsetasin isegi tortidega ja samas olen joonistanud terve oma elu. Enamik loetletust pole minuga jäänud pikemaks ajaks kui pool aastat või aasta ja võrreldes fotograafiaga, tüdinesin neist pea. Pildistamisega on hea lugu, et see on tegevus, mis on nagu kaseleht mu küljes. Tänu aktiivsele sotsiaalmeediaelule, mis nõuab pilte, ei teki kunagi hetke, mil poleks vaja haarata kaamerat või telefoni. Fotograafia on tänapäevahobi ja mugav hobi. 




Ainus, mis teeb pildistamise raskeks on see, et tahaks uut tehnikat ja sadamiljonit muud vidinat juurde soetada. Siiani pole ma isegi välku või valgustust tubasteks tingimusteks ostnud ja üritanud läbi ajada nippidega, kuidas saavutada tasuta sama efekti.

Nii, et fotograafia on hobi, mis kõnnib mu eluga kaasas ja lisaks olen märganud, et tänu pildistamisele üritan haarata muid tegevusi, mis tavaliselt ehk ei pakuks (nõnda palju) huvi. Kompositsioon, vesivärvid, loodus, retseptid, kokkamine, ilutoodete proovimine ja arvustamine. Võin kokkuvõtvalt öedla, et fotograafia on elavana hoidnud ja tekitanud hinges hea tunda saavutuste üle. Üheks neist näiteks on püsivus, mis on fotograafiaga lausa hiilgavalt hea.

Millised on teie hobid? Kas olete jäänud neid püsivalt tegema ja, kas olete leidnud nende näol ka sissetulekuallika?





8 Responses to “Kui hobid teevad hingele pai”

  1. Joonista ka,see on sinu sees juba lapsest peale. Kunagi ütles üks kunstiga tegelev inimene,et oled nagu onu Raivo, sest nende juures sa joonistasid kassi ja alustasid sabast. Olid siis 4-5

    ReplyDelete
  2. Ma olen samuti päris palju erinevaid asju katsetanud. Suureks hobiks oli kindlasti laulmine, millega tegelesin igapäevaselt kuni ülikoolini. Samuti on hästi südames maalimine õlivärvidega, aga ka selleks pole enam aega väga. Kujutan juba ette seda protsessi, et pärast kõik ära koristada, sest kunagi ei tea ju kui kaua laps magab ja ega töö kõrvaltki pole nii palju aega. Seega olen piirdunud niisama joonistamise/kritseldamisega. Vahel satuvad lapse värvilised pliiatsid kätte ja siis elan ka end välja :D Raha sellega ilmselgelt ei teeni ja ei tunne vajadust ka :D

    ReplyDelete
    Replies
    1. Ma ei teadnudki, et sa laulda oskad. :D Vähemalt mitte sellistes mõõtmetes! Elvas on ju laulukoor ja ma sinu asemel kindlasti ühineksin. Kuigi see koor vist enamasti koosneb vanuritest. :)

      Delete
  3. Ma olen 33 ning jätkuvalt üritan leida mingit valdkonda, milles olen hea. Käelised oskused igatahes minu tugev külg pole (naelu lüüa ja remonti teha küll meeldib), torte nikerdada ei viitsi, muu kokkamine tuleb hästi välja aga ei hobi ega elatusallikat toidust teha ei taha. Vaatan muudkui ringi ja loodan ka endale mõne hingelähedase hobi leida.

    ReplyDelete
    Replies
    1. Mõni heategevuslik projekt? Näiteks Eestimaa Looduse Fondi poolt korraldatud talgud. Ma olen küll ainult ühes käinud, aga see oli nii tore aja veetmine koos kasulikuks olemisega. Ma ei tea, kes sa erialalt oled, aga igasugused mtü-d vajavad ka tihti spetsialistide abi - isegi rohkem tegelikult hoiukodusid. Ma nüüd lugesin sulle tegevused, mis mulle endale meeldivad. :D

      Delete
  4. Ma omal ajal olin sari-hobivahetaja :D mida ma ei ole teinud. Alates vimplite kogumisest, jätkates laskmistrenniga ja lõpetades heegeldamisega, mida tegin järjepidevalt kõikides ülikooliliengutes. Aga alati on vähemalt üks hobi olnud sport ja umbes 6 aastat on selleks eelkõige zumba. Tulu see ei too :D m Küll aga alustasin 4 a tagasi tordindusega, mis on tänaseks pisikese, aga ikkagi märgatava sissetulekuga hobi. Eelkõige teenin küll magustoidualaste koolituste tegemise pealt.

    ReplyDelete
    Replies
    1. Ma annaks oma parema ja vasema käe ja jalad, et su koolitusele tulla. Eriti õppima makroone tegema..:)

      Delete