Monday, August 14, 2017

Koliks Eestisse? Vol 1

Hetkest, mil jõudsin Eestimaale on mind vaevanud küsimused seoses eksisteerimisega kodumaal. Ütleme nii, et mõtteid on seinast seina ja, mida rohkem arutlen peas nende üle, seda rohkem segadusse langen. Üks on selge - kui oleme perega viiekesi koos, võiksime suurepäraselt toimida ka Eestis.

Olen tasapisi mõtetes kirja pannud negatiivse ja positiivse ja üleüldse kõik, mis seostus sellega, kui koliksime. 

Täna hommikul, kui viisime Igoriga koera jalutama, ütlesin talle kindlalt, et jään igatsema seda melu, mis toimus meie ümber reisi ajal. Kas just melu, aga igapäevaselt oli meil minna erinevatesse kohtadesse ja sotsialiseeruda meeletus koguses. Isegi lühike reis Peipsi äärde, kus jõudsime vaevalt sõrme vette kasta, kui pidime juba tagasi minema, andis tohutu koguse mõnusat laengut. Ma ei oleks arvanud, et saan seda öelda, kuid mul on Sloveenias palju igavam* kui Eestis.

* ja õigupoolest ma armastan üksinda olla ja rahulikku keskkonnda!




Sloveenia suurimaks miinuseks mu jaoks on lähedaste puudumine. Mul on üksikud sõbrad, kellega oleme lähedased, aga mitte nii lähedased nagu eesti sõbrad ja pere. Samas, ma ei süüdistada keda peale enda, sest olen mugav olnud ja hoidnud isegi naabritega teatud distantsi. Mina ja Igor oleme palju koos ja kujunenud pigem omaette hoidvateks (tasapisi unistame aiast, kuigi meie külas pole kellelgi aedu). Eks nigel kohaliku keele oskus pole samamoodi abiks olnud. 

Mis puudutab Eestis toitumist, siis kerge südamega ütlen, et võtsin kogu reisi ajal juurde viisakad kolm kilo. Esimesel päeval sõin suure rõõmuga piimatooteid. Natuke liiga palju ja mu kõht oli pidevalt käest ära. Valutas, gaasidest pungil nagu õhupall ja kõik, mis väljus oli veidi ebamugav. Ma olen Sloveenias piimatoodete söömisega peaaegu ühele poole saanud, aga eesti kohukesed, kreemid on meeletult head ja ma ei hoidnud end tagasi. Tõmbasin küll mingi hetk piiri peale palju neid sisse ajan ja oli kergem**.

** kodus pakkisin vegan piima lahti, jupiduu💛





Toitumisest edasi rääkides, siis pakun, et oleme poja päristoidu söömisesse kaasates harjunud ise ka vähemsoolase toiduga. Eestis oli kodustehtud toit imehea, aga väljas süües pidin teinekrod klaasi veega suutäie alla loputama. Mitte ülemaitsestatud, aga just ülesoolatud. Me tarbisime varem kõvasti rohkem soola, aga täiesti võimalik on selle kasutamist vähendada ja võin öelda, et maitseelundid hakkavad kordades paremini tööle ja on tundlikumad. 

Hüpates tagasi täna hommikusse, siis tunnistan, et kuigi Sloveenias on mäed ja jalustrabav vaade, siis miski ei saa üle eesti looduse. Igoriga mõlemad ahhetasime, kui olime metsas, mida kattis samblavaip ja kõrged männid ja vaevalt ringi sammudes korjasime kukeseeni (kui palju!). Lisaks kükitasid põõsaste all mustikad ja noppisime marju otse poja musisse. Iiiiimeeeeeliiineeee! Sellist loodust ei leia siit ja võin öelda ka Igori eest, et meie akud olid sajani täis laetud ja hing puhkas paremini kui mõnes uhkes spa hotellis. Me oleme nõus nüüd ja kohe pakkima hakata, kui saaks hetkeks tagasi loodusesse!💛

Ma tõmban nüüd postituse kinni, kuigi võiksin jätkata - nagu öeldud, mõtted ei taha otse saada. Mis tähendab, et mõne aja pärast tuleb ka teine osa, kus mõtisklen Eestist ja Sloveeniast. 








4 Responses to “Koliks Eestisse? Vol 1”

  1. Ma niiiiii mõistan Sind! Üle nelja aasta veetsin see suvi 3 nädalat Eestis ja ma oleks tahtnud jäädagi. Iga kord koju naastes ohin ma tükk aega takkajärgi, et Eestis on ikka see asi parem ja too asi :D Tegelikult muidugi idealiseerin - Eestis käin ju neid toredaid asju tegemas, nagu puhkusel ikka. Argielu selline ei oleks. Norras samamoodi - esimesed aastad hoidsin distantsi, nüüd on juba teatav sõpruskond tekkinud, aga eesti omadega võrrelda ei saa. Samas mul pere maailma peal laiali, Emu isegi kolis Norra, ei saa teiste järgi ka elada..
    Ikkagi ma näen ennast tulevikus (mingi aeg) Eestis elamas ;)

    ReplyDelete
    Replies
    1. Täpselt minu mõtted! Kaugel saab hästi palju rohi rohelisemaks mõeldud ja, kui minna Eestisse, siis kindlasti ongi toredam kui tavaline argipäev välismaal, eks. :) Isegi kui mulle meeldivad mitteeestlastest sõbrad ja ülitore on, siis alati jääb nagu midagi puudu.. Me näeme ka, isegi Igor kipub sinna. :)

      Delete