Thursday, June 01, 2017

Smash dat watermelon



Ma ei kujuta ette, kas taolist söömist harrastavad paljud, aga meil võeti alati pool arbuusi kamba peale ette ja igaüks tühjendas oma lusikaga sisu. Vastupidine oleks vist kenalt tükeldatud ja taldrikule serveeritud arbuus, jah? Igatahes meie olime nagu notsud reas ja oi, kui magusalt mekkis värskelt turult toodud arbuus! Suve- ja päikesemaitseline!💛

Raske on nüüd meenutada kuna ma viimati arbuusi koju tõin.. see võis isegi Eestis olla. Lapsena sõin isu täis ja mingi hetk kaots arbuus mu jaoks võlu ja Sloveenias kukkus hoopis välja, et ma ei ostnud seda kordagi. Keegi ikka aegajalt tõi arbuusi, aga mitte mina.

Täna hommikul poes nägin ühte onklit haaramas külmast letis mitu hiigelsuurt arbuusi tükki. Ma olen seda tüüpi, et kui näen, et keegi krahmab, siis mul on ka vaja. Lasin veel laost tuua pooliku tüki endale, sest onu oli platsi piinlikult puhtaks teinud. Jeerum, isegi pool arbuusi kaalus päris hea koguse, olles pea neli kilo.

Sõites koju leidsin idee pakkuda pojale arbuusi ja kogu protsessist pilti teha. Cake smash' võtmes. Aga mitte cake smash, vaid arbuusi smash. Haha, arbuusi smash kõlab nagu hiigelrindadega tädi laseks kümme arbuusi enda partii alt läbi. 😀

Enne sessiooni rääkisin sõbrannale, mida kavatsen ette võtta ja ta kommenteeris, et tema laps ei puutunud isegi sõrmega uhket torti. Mis tähendas, et mu elu oli üks suur vale olnud ja teadsin kindlalt, et lapsed armastavad oma pisikesed sõrmed kõikjale pista. Peaaegu kõikjale, aga mitte kreemi sisse!

Mul polnud kahtlustki, et poiss laseb arbuusil heaga maitsta, sest enamasti läheb ta pööraseks, kui on söögiaeg. Ämm aitas mul teda veidi sättida ja, kui serveerisin talle hea neli kilo arbuusi, siis arvake, mida ta tegi? Mis ta ikka tegi, kui istus käed üleval ja ei pistnud isegi sõrme sinna lähedale.

Nojah. Umbes-täpselt nagu pildil.



Andsime tüki kätte ja jeesumariajumaltänatud ta võttis vähemalt vaevaks proovida. Pakun, et julgelt viis minutit sai ta arbuusi uudistada, maitsta ja lasta mahlal tilkuda, samal ajal kui väänlesin kõhuli murul. Ma polnud kindel, millise nurga alt peaksin lähenema ja valisin proovimiseks enamvähem kõik. 😀

Meie arbuusisaagast muud huvitavat ei juhtunudki kui see, et pildid tulid südantmurdvalt nunnud (E. on ju teadatuntud numps!) ja lisaks sain teada, et ka lõunasöögil ei pakkunud arbuus talle huvi. Eksole.. Lugu leidis küll kena lõpu, sest koolist tulid kaks jütsi ja näljased õppurid ei ütle söögile kunagi ei.

Annan veel teada, et rändan juuli lõpust kuni augusti keskpaigani Eestis ja pildistan kõiki imeilusaid inimesi. Kui tundsid ennast ära, siis kirjuta inloveinljubljana@gmail.com.

Järgmiseks nädalaks on mul sõbrannaga planeeritud paras väljakutse. Nimelt ta soovib kaaslasega nende rasedusest teada anda ja teha seda koos koeraga. Kuts on neil paras pöörane ja ma ei kujuta ette, kuidas teda suudame pildile saada. Lassele piisab heast maisupalast, aga tema koeraga ma pole nii kindel. Aga ei, põnev sellegipoolest, sest väljakutsed mulle meeldivad. 👏










2 Responses to “Smash dat watermelon”

  1. Vahva idee! Nii armas poeg on sul (ma teiste lapsi enamasti ei kiida) ja pildid sobiksid vabalt kuhugi ajakirja. Jaga siis imeilusate inimeste pilte siia ka taustalooga kui lubatud on. :)

    ReplyDelete
    Replies
    1. Aitäh! Ma võin saladuskatte all öelda, et umbes sama palju kui ta on armas, on ta ka täielik põrguline. :D

      Delete