Monday, June 05, 2017

Kaks kuud lisatoitu ja näputoit

Meil on umbes-täpselt kaks kuud täitunud sellest ajast, kui poiss esimese lisatoiduga alustas. Võib öelda, et areng on olnud meeletu ja eriti rahul olen endaga, et valisime püree asemele näputoidu. Lisaks teen väikese võrdluse sellest, kuidas läks tüdrukutega lisatoidule üleminek.

Nagu ma juba ütlesin, siis mul on hea meel, et võtsin vastu otsuse proovida poisiga näputoitu. Kas ma olen ainus, kellele näputoit tundub kuidagi ebaloogiline? Eriti kui pole enda lastele sel moel toitu pakkunud. Esimene mõte oli mul - pole võimalik, kuidas ta sööb hammasteta!? Lisaks pole mu lapsed armastanud beebina tükilist toitu ja kujutasin ette, kuidas poeg hakkab oksendama või veel hullem - tõmbab kurku.

Ilmselt sai kõik alguse minu laiskusest. Ostsin küll bio purgitoitu ning samas tahtsin ise teha. Okei. Teen mikrokoguse püreed, mida on kokkuvõttes ikkagi liiga palju. Nooo, külmutan siis ära. Panen jääkuubikuresti. Davai. Aga mul on vaja jääd juurde jne jne. Lisaks vaja pesta pott, sõel, veel mingi anum, kus püreed hoidsin. Ökk, mu köök taaskord haiseb nagu lillkapsa pussukas.. Ütleme nii, et suure käraga saabunud vaimustus anda pojale lisatoitu, kahanes kiiresti. 

Lugedes rohkem näputoidu kohta, tundus seegi alguses veidi tülikas. Kui pikad peavad olema toidu tükid, kuidas ma ta istuma panen, kuidas talle sööki annan. Kui püreedega alustades olin rõõmsam ja tasapisi hea tunne hakkas haihtuma, siis näputoiduga oli vastupidine. Poiss oli küll süües jalatallani söögiga koos, aga nägin kui palju ta samaaegselt kogu protsessi nautis ja lisaks sain minagi einestada.



Näputoiduga avastasin ahjumaailma. Nii imelik, kui see ka ei tunduks, siis varem mul ei tulnud pähe, et beebidele sobib ideaalselt ahjus valmistatud toit. Olin pigem keeduvend olnud. Samas kui ma keetsin talle püreed, siis ise ma seda ju ei söönud. Iuu, maitsestamata köögiviljad. Tehes ahjusööki, maitsestasin rohkelt tilli, basiiliku, tüümiani, rosmariiniga jne ja sõin koos lapsega. Soolavaba toitumine kandus meile üle ja oleme hakanud kasutama oluliselt vähem soola ja osad toidud täitsa ilma. 

Meie vegantoitumisest on ka lapsed osa saanud, eriti poeg. Minu meelest on enamik vegantoite ideaalsed beebidele - valmistatud algmaterjalidest, taimsed ja sisaldavad rohkelt väärt toiteaineid. Poisi üheks lemmikuks on Sandra Vungi oa-suvikõrvitsakotletid. Esimest korda, kui ta neid söi, siis pudistas kotleti kõigepealt tükkideks ja hiljem nokkis tükkhaaval pintslisse. Mulle meeldib väga, kui laps sööb aeglaselt ja tundub, et kui püreedega käib söömine kiiresti, siis näputoiduga saab laps ise tempo valida. 

Mida siis Eee sööb? Võiks öelda, et kõike peale piimatoodete ja liha, mida saab vähesel määral. Meil on suvi juba alguse saanud ja poeletid on umbes kõiksugusest hääst värskest kraamist. Eks osa neist ole küll Itaaliast, Hispaaniast, aga on leida ka kohalikke tooteid. Näiteks maasikaid ja mureleid ja mustikaid. Poest ostan talle üliharva püreesid. Isegi mitte puuvilja omasid, sest igal hommikul teen meile küpsetest banaanidest (allahinnatud kaupade let täpilised banaanid on parimad!) ja muudest puuviljadest-marjadest, mida kodus leida, värske püree. Peale tema portsjoni eemaldamist lisan vett ja teen meile smuutit. 

Poisil pole absoluutselt mingisugust probleemi tükilise toiduga. Ma annan talle vabalt poolitatud marju vms ja ükski toit ei jää söömata, sest tal pole hambaid.

Esimese lapsega läks lisatoidule üleminek lihtsamalt, sest mul oli abiks ema ja võiks öelda, et ta tegi suurema töö minu eest. Järgmise lapsega oli kogu vaev minu ja tagasi vaadates näen, et ma polnud kõige edukam. Samas oli Annekaga tegemist beebiga, kes ei armastanud süüa midagi peale rinnapiima ja isegi praegu on ta väikese isuga. Võrreldes esiklapsega, kes sööb peaaegu kõike ja suurtes kogustes. Näputoit polnud tol ajal (2010) veel nii levinud nagu praegu ja Facebook oli rohkem FarmVille' mängimiseks kui kasulikuks infovahetuseks.😃 Ehk siis ma pole kindel, kas asi oli kokkuvõttes näputoidu puudmises või selles, et laps oli erakordselt halva isuga. Vähemalt pojaga saan tõdeda, et lapse enda söömine on mugavam nii mulle kui ka talle. Kui jätta välja hilisem koristamine - see pole mulle kindlasti mitte mugav!

Kes veel ei tea, siis Facebookis ongi selline grupp nagu Baby-led weaning ehk näputoit. Saab küsida, saab teistele abiks olla nagu gruppides ikka. Lisaks ei pea lugema sefiiritordi söötjatest ehk siis tõepoolest meeldiv keskkond neile, kel võib vererõhk kiirelt kõrgeks minna.😜




Leave a Reply