Monday, February 13, 2017

Mina ei ole lehma laps

Täna hommikul surudes rasvastele juustele oranži tutimütsi (mnjaa, juba on tekkinud selline olukord neiudega, et nad käivad dushi laulmas, mitte pesemas, jättes ülejäänud kolmele pereliikmele jääkülma vee), viskasin poisi ja enda riidesse ning sõitsime kõige suuremasse supermarketisse toidujahile.

Vähem kui nädal tagasi sain lastearstilt soovituse hakata uuest nädalast sööma piimavabalt. Soovitus tuli olukorrast, kus meie titel on kõht olnud pikalt vesine ja pikalt manustatud probiootikumid ei andnud tulemusi. Kuna mina olen tema piimaallikas, tuli võtta ette menüü muutus.

Eile käisime poes, aga mul polnud üldse meeles, et peaksin mõtlema sellele, kas asendan toiduained, väldin või teen jumal teab mida. Alles õhtul meenus, et appi-appi, millega homme kohvi joon!

Teel poodi genereerisin idee proovida vegan toodetega asendada piimatooteid. Valikus on ju ka laktoosivabad piimad, aga selle mõtte jätsin varuvariandiks, kui vegan tooted üldse ei passi. Nimelt on mul taskus kogemus sojapiimaga, mille maitset võib kirjeldada sõnaga kitsekusi. No, tekkis taoline assotsiatsioon.. Lisaks, kui dieet olgu piimavaba, siis ärgu sisaldagu see grammigi tooteid, mis tulevad lehma tissidest.



Poodi jõudes sai selgeks, et vegan tooteid on tohutult palju tekkinud. Või olid nad koguaeg olemas, ma ju suurt ei hoolinud neist. Võtsin plaaniks leida asendus kohvilahjendajale, pudrupiimale, majoneesile (Aili on mitmeid kordi rääkinud ahjukartulitest veganmajoneesiga ja ma olen kergelt majoneesi sõltlane), midagi saiale määrimiseks ja toidukoor.

Vegan piimaleti ees tekkisid mul esimesed raskused, sest nagu juba mainisin, korra proovitud sojapiim võttis isu taolisi tooteid proovida. Meenutasin ja tuli silme ette mandlipiim, mis on saanud kiidusõnu (kuskilt vegan grupist ehk?) ja kaerapiim, mida kasutab taimetoitlasest sõbranna. Kaerapiim ja mandlipiim rändasid korvi.

Alpro letist vaatas vastu šokolaadi dessert ja ohoo, järgmisel hetkel vaatas ta mulle korvist vastu!

Järgmisena otsisin vegan majoneesi ja suureks üllatuseks leidsingi! Valikus oli veel hunnik leivamäärdeid, kuid jätsin ostmata - mul on ühes teises poes lemmik hummus ja ei soovinud hakata katsetama.

Võiletist jäi silma vegani sildiga või. Lugedes koostisosasid tuli välja, et see on taimerasvast, kuid maitseks sisaldas ikkagi lehmapiimast toodetud võid. Tundsin hasarti edaspidi kõik sildid läbi uurida, sest tundub, et vegan sertifikaadi võivad saada tooted, mis siiski pole loomsetest saadustest priid.

Viimasena sai valitud riisi toidukoor, põhjusel kuna see oli ainuke valikus. Heameelega läheks pealinna Biomarketisse, kus on kindlati kõigest kõike.

Rääkides etikettide uurimisest, siis tulevikus võiks silmaga koostisosadest üle lasta. Näiteks ma ei tea, kas küpsistes on piima. Shokolaadis arvatavasti on? Võibolla piimavaba dieet on ka muus mõttes hea, et ei osta toite, mille koostisosade nimekiri on nõnda pikk, et võtab silme eest kirjuks ja samas pole kindel, mis aine on mõne keerulise nime taga.

Kodus tegin kiire googelduse teemal kaltsiumi sisaldavatest toiduainetest ja vegani veebileht pakkus palju erinevaid asendusi. Kui ma nüüd õigesti mäletan, siis lehmapiim polegi parim kaltsiumiallikas. Igatahes SIIN on link, kust saab lähemalt uurida, kui kedagi hakkas huvitama.

Päris põnev päev oli täna (nojaa, minu elu mõttes lausa pöörane). Peas valmistasin erinevaid retsepe  ja mõtlesin, mida asendada või mille söömisest üldse loobuda. Kuigi möödunud on alles esimene päev, siis saan juba öelda, et lisaks piimavabale toitumisele, oli see ka kordades tervislikum kui tavaliselt.

Kui kõik tooted proovitud, kirjutan lähemalt.

On siin veel mõni laktoosivabade toodete tarbija?




22 Responses to “Mina ei ole lehma laps”

  1. Ise laktoosivabu tooteid tarbinud ei ole aga kogemata avastasime, et meie lapsel oli titena laktoositalumatus. Kui vahetasime piimatooted laktoosivabade vastu välja siis lõppesid tite öised tundidepikkused nutud ja kõhuvalud. Õnneks kasvas ta sellest umbes 2-aastaseks saades välja. Endal ei olnudki keeruline last laktoosivabana hoida aga probleeme oli pereliikmetega, kes kasvõi salaja lapsele vahukoort toppisid, sest "vanasti polnud mingeid allergiaid" ja "ta ju tahab". Ja meie rahustasime jälle neli tundi järjest kõhuvalust röökivat last...
    PS! Mandlipiim olevat hea maitsega.

    ReplyDelete
    Replies
    1. Mida mu silmad just lugesid. :O

      Ühes beebigrupis jäi silma kellegi kommentaar teemal beebi esimesed ampsud vms. Ütles, et tema andis 4-kuusele lapsele sünnipäeval tordikreemi. Ehh? See on vist veel hullem kui lapse ENDA vanemad lendlevad geniaalsustega. :D

      Mandlipiim oli tõesti hea!

      Delete
  2. Mina asendasin smuutide sees piima orgaanilise mandlipiimaga. Firma on Provamel. Jälgisin ka, et toode oleks suhkruvaba, sest minu arvates sööb meie pere liiga palju suhkrut ja nüüd olen seda kogust erinevate nippidega vähendanud. Kohe kergem on olla ja enesetunne on mõnus.

    ReplyDelete
    Replies
    1. Vahva emps oled!

      Minu meelest on suhkur samasugune sõltuvust tekitav toode nagu sigarett. Kui sain suhkru tarbimise kontrolli alla, ja oi see polnud kerge, sain kontrolli alla kogu toitumise. Tundsin, et saan ometi mõistusega teha valikuid. Enesetunne on tõesti mõnusam. :)

      Delete
  3. Soja ei istunud mulle üldse. No kuidagi eriti vastik ja veider oli selle maitse. Ükskord ostsin veel soja laadset jogurtit ja ega seegi parem polnud. Nii vastik, veider ja intensiivne maitse on sojal. Kookos on jälle liiga imal, sobib pigem magustoitudesse. Kõige parem on madel ja riisil pole ka midagi viga :) Lehma oma ei tarbi enam ammu, sest pidevalt olin hädas tugevate puhitustega.

    ReplyDelete
  4. Peale piima ei meeldinud mulle ka tofu.. Eks näis kuidas Alpro sojadessert mekib. Poes silmasin kookose vahukoort - vot seda küll prooviks. Kusjuures mul on ka üsna jutukas kõht.. ehk saab nüüd paremaks. :)

    ReplyDelete
    Replies
    1. Mina olin ka veendunud, et tofu mulle ei meeldi, aga kui Loodusvägi tuli enda kolme tofuga välja - muutsin meelt.

      Delete
    2. Ma siis veel alla ei anna ja proovin teiste brändide omi. Tänks!

      Delete
  5. Proovi näiteks ka kookosepiima - eriti kuuma kakao sees mekib see eriti hästi!
    Ja soovitan ka ise majoneesi teha kodus, nii saad ise valida kõik mis sisse läheb - ei tea, kas vegan see just tuleks, aga kindlasti laktoosivaba.

    ReplyDelete
    Replies
    1. Võtsin su nõuande proovile mandlipiimaga ja uiii kui hea! Järgmine kord siis kookosega. Aitäh!

      Delete
  6. kas poe majoneesides on siis tõesti piima sees? :o

    ReplyDelete
    Replies
    1. Aga miks peaks onju.. ma eeldasin valge värvi järgi. Hea tähelepanek, lähen koostisosi uurima. :D

      Delete
    2. Tavalises majoneesis on kasutuses muna ja vist ka piimapulber.

      Delete
    3. Minu lemmik majoneesis polnudki. Vähemalt leidsin põhjuse vegan majo proovimiseks - kas ma selle ka ära söön, on teine lugu. :D

      Delete
  7. Milline see vegan sildiga või oli, mis sisaldas lehmapiima? Sooviks väga teada, sest sel juhul on tegemist tarbija petmisega ja peaks tootjat teavitama. Kaltsiumi kohta on eestikeelne info ka olemas koos toiduainete tabelitega :) http://vegan.ee/soomine-elustiil/toitumisinfo/olulisemad-toitained/kaltsium/

    ReplyDelete
    Replies
    1. Mul on nimede peale halb mälu, aga vist oli Rama. Seda müüakse ühes Sloveenia supermarketis. Järgmine kord lasen abikaasal sildi üle lugeda, et ma ise lugedes võssa ei pannud.

      Delete
  8. Siit võib ka nippe leida piimatoodete asendamiseks: https://veganipaevaraamat.com/2016/12/09/alternatiivid-lehmapiimast-toodetele/

    ReplyDelete
  9. Minu jaoks on mandlipiim liiga magus ning kaerapiim maitses imelikult. Nagu märgadest sokkidest välja pressitud vesi. Natukene. Mina ei suuda enamust Eesti lettides müügis olevaid vegantooteid süüa, jubedad maitsed ja tekstuur (nt juust ja majonees) Õnneks laktoositalumatust tuvastatud küll pole. Küll aga olen iseenesest piimatooteid vältima hakanud. Kõik desserdid (kohukesed, kreemid jne) on ammu menüüst väljas (ainuüksi nendes leiduva suhkru tõttu) Tarbimegi peamiselt piima (Tom kohvis ja mina viljakohvis) ning haruharva ka juustu (tavalist Eesti või Saaremaa ökojuustu) Kõik muu jääb enamasti lettidele :D

    ReplyDelete
    Replies
    1. Alprol oli meie poes kolme erinevat mandlipiima ja üks neist oli magustama. Ma igaksjuhuks võtsin prooviks magusat, kui see on sama halb kui soja. Haha, hea võrdlus. Kusjuures vegan piimad näevad ka välja nagu sokkidest väänatud vesi. Minu jaoks oleks üpris nukker loobuda igavesti juustust, kuigi ühtegi vegan juustu pole ma proovinud. No ja siis jääb veel mõte, et ostaks mahetalust vms, kus peremees laseb vissid aasale jooksma ja käib neid sarvetagant sügamas.. Dessertide kohalt olen nõus - jubedad suhkrupommid.

      Delete
  10. Proovisin mingit viilutatud juustu (Viola?) Mõtlesin jess, leidsin ka toreda alternatiivi tavalisele juustule. Pakendilt sisu lugedes sügasin kukalt ja muigasin, et see peaks nüüd siis kuidagi tervislikum olema?! Kui me mõlemad mehega kodus seda proovisime, siis noh...Eks mõnele ikka meeldib aga meie keeldusime seda ka kuskile toidu sisse lisamast. Tekstuur on nii imelik! Pakkusin koerale ja kanadele (viimased söövad kõike) ja juust vedeles kausis ka pool tundi hiljem. Ma aarvan et see polnudki juust...

    ReplyDelete
    Replies
    1. Tõsi! Võttes koostisosad ette, siis ajab kukla sügelema küll. :D Loomset pole, aga mis jura see ülejäänud seal on. Samamoodi igast paksendajad ja vedeldajad ja hapendajad ja midaiganes veel - enamikest, vähemalt mul, pole õrna aimugi.

      Haha, meil on ka kanad ja kuuldavasti võivad nad ka üksteist ära süüa. :D

      Delete