Thursday, September 01, 2016

Esimene september ehk, kuidas lapsed kiiresti suureks saavad..

.. ja mina ikka nii noor olen?

Toredat esimest septembrit uutele ja vanadele koolijütsidele! 

Meie vanima tütre kooliminek tuli ootamatult, sest elades esimest aastat Sloveenias, sain teada sellest, kuidas siinsed lapsed lähevad juba 6-aastaselt kooli. Neti oleks pidanud alustama kohaliku vanuse järgi teise klassiga, kuid ausalt öeldes polnud mul midagi selle vastu, kui ta "hiljem" kooli läks.

Anneka kooliminekust teadsime juba ammu ja seekord toimuks kooliks valmistumine palju sujuvamalt. Panime suvel suurema summa kõrvale, sest uue õppeaastaga läheb sadu eurosid ja kahjuks see summa iga klassiga aina kogub hoogu. Panin Facbookis tähele, et igasugused kontoritarvete loosid on väga popid ja seal osaleb tuhandeid inimesi - olenemata sellest, et auhind ehk polegi suurt väärt. Arusaadavalt kulub iga säästetud sent marjaks. Meil vedas sellega, et Annekas oli nõus võtma Neti hiiglasliku nö algklassi lapse koolikoti ja kõige kallim koolivarustus jäi ostmata. 

Võrreldes Ljubljana põhikooli siinse kooli esimese klassiga on erinevuseks see, et esimese klassi õpilasele kulus tunduvalt vähem kooliasju. Igor ütles, et ta leidis üleriikliku töövihikute hinnatabeli, kus materjalide hinnaerinevuseks oli 70 €! Ma üldse ei imesta, sest Netile ostsime Ljubljanas igasuguseid imeasju ning ühe kooliaasta jooksul oli tal viis matemaatika töövihikut, millest enamik jäid poolikuks. 

Sel aastal ootasin ma väga laste kooliminekut. Ma tunnen, et mul pole piisavalt energiat, et pakkuda neile tähelepanu ja tegelikult on ju tore, kui saab ajutiselt hoolt ja vaeva veidike rohkem kooli ja trenni õlule seada. Samas on hea, et nad on kahekesi, sest vaatamata minu pidevale väsimusele ja halvale enesetunduele, on tore jälgida, kui toredalt nad on kaheks suureks sõbraks kasvanud. Mänguhoog on neil sujuv, sest üks on keevalisem ja teine rahulikum ja nõnda nad üksteist täiustavadki.

Lõpetuseks pean kiitma meie südamerõõmu Lasset, kes veetis lausa neli tundi üksinda (kassiga) kodus ja selle aja jooksul ei teinud ühtegi loiku või hunnikut põrandale. Vaadates tema unist nägu, mis piilus meid üle ukse, siis võib arvata, et titt oli rahulikult hommikuunes, sel ajal, kui meie ajasime koolis tarkust taga (kes oleks võinud arvata, kui ideaalne on viimases pingis telefoni näppida).

Kuidas teie esimene september möödus? Paljud teist saatsid lapsed esimesse klassi?

Jaanika 













2 Responses to “Esimene september ehk, kuidas lapsed kiiresti suureks saavad..”

  1. Kedagi sel aastal kooli ei saatnud, sinnani läheb veel mitu aastat. Ise ka jälle üle pika aja kooli ei läinud, juunikuus alles oli ülikooli lõpuaktus. Aga kripeldab küll. Hea meelega läheks veel kooli aga pole veel endale sobivat õppekava leidnud...

    ReplyDelete
    Replies
    1. Millise eriala sa praegu lõpetasid? Tavaliselt läheb magistris ainetega just põnevamaks.

      Delete