Tuesday, September 13, 2016

35+

Mulle on alati meelt mööda olnud algused ja lõpud. Näiteks kooli puhul. Kooli lõpp on tore põhjustel, millele pole vaja seletusi otsida. Kooli algus on taaskord tore, sest algused on huvitavad, täis põnevust ja teadmatust. Ma loodan, et midagi sarnast toimub minu rasedusega. Esimesed triibud väikesele pulgal kuni hetkeni, mil hoian poega rinnal.

Ja kõik, kõik, mis jääb triipude ja beebi kättesaamise vahepeale võiks esiteks kiiresti läbi saada ja teiseks - ununeda, sest eesmärk vajab pühitsemist. 

Kuni 30nda nädalani olin ma üsna heas vormis. Olen vist teile sellest juba kirjutanud. Peale kolmanda juubeli täitumist olen mõistnud, et sellest rasedusest ei tule enam head nahka enne kuni sünnitan. Mõned näited.

30-nädal. Kraamin meie uue maja köögi kõige alumised riiulid, pliidi, põrandad. Nii 3-4 tundi. Ülejäänud päeva veedan blogisid lugedes. Enam ei jõua. Ma olen ikka nii väsinud.

31-nädal. Küll on hea, et saan sandaale kanda. Mõtle vaid, kui peaks olema talv ning on vaja paelad kinni panna. Kõnnime ehk aeglasemalt? Ei, käest me ei saa kinni hoida, sest mul on vaja nendega vehkida. Ma ei jõua enam. Aga pole hullu, kõigest kaks kuud veel.

32-nädal. Kallis abikaasa, ma tuleksin sulle heameelega appi, aga ehk saaksid ise need ülejäänud alumised riiulid korda teha? Ma ei suuda enam voodistki püsti saada ja oleks kena, kui vaataksid, mida lapsed tahavad. Puhkame natuke veel. Ma enam ei jõua.

33-nädal. Küll on tore, et Lasse on meiega - muidu ma ikka üldse ei jõuaks end kolm korda öösel püsti ajada. Mhh, koer ei taha rihmaga kõndida, pole hullu - ma jooksen ees, siis ta jookseb järgi. Igor, kell on kaheksa, ma olen juba viis korda temaga õues käinud. Viitsid ehk sina? Pahane Igor ajab end püsti ja poriseb, miks ma teda varem ei äratanud. Mul vahet pole. Magada niikuinii ei saa, vähemalt kellelgi on hea uni. Ma ei jõua, isegi magada ei suuda.

34-nädal. Nutan. Igor aitab mu voodist püsti. Naeran. Igor aitab mu taakord voodist püsti. Kallis, kui sa tahad veel lapsi, siis sa pead neid ise kandma või rentima kolmandast riigist kellegi emaka. Pealegi, sellist elevandilast nagu mul kõhus on, ei soovita ka oma suurimale vaenlasele. Ma ei jõua enam teda kanda.

35-nädal. Igoril on jätkuvalt hea uni, kuid käib KÕIK korrad öösel Lasset pissitamas. Kõik need üks kord öö jooksul. Saan ainult külili magada. Tahaks kõhuli. Tahaks selili. Palju meie elevandibeebi veel kasvada mõtleb? Varbad on juba roiete all. Seisan püsti, tõstan särgi ja Igor näeb nahal liikuvat jalga. Saab shoki. Tunneb kaasa. Lohutab ja mõistab, miks ma enam ei jõua.

Pole raske mõista, miks lõpud on toredad ja praeguse raseduse lõppu ootan rohkem, kui midagi muud. Ma ei ole tahtnud temast unistada, kelle nägu ta on või, kui palju see vantsik tegelikult kaalub. Ning kas ehket on tal mustad juuksed juba sündides. Mul nimelt olid. Vahel ikka unistan, aga rohkem selles võtmes, kuidas me kolmekesi beebi ja Lassega mööda mägesid ringi vurame ja mina saan üks või kaks kalorit kulutada.

Oeh. Ma tõesti ei planeerinud nende piltide postitamist, sest kõigepealt polnud mul õrna aimugi, et selline auruvedur Toomas välja näen. Pealegi, kui palun Igoril endast pilti teha, siis peale selle kui mina olen temast tuhat postitamist väärt fotot teinud, saan vastu mõned, kus mul on:

a) porikärbes otsa ees
b) koll ninast väljas
c) midaiganes muud jubedat

Seekord sünnitan koer või miskit. Tänks, Igor!

 Choo choo..

35-nädala seisuga oleme valmis saanud haiglakoti, mille tarvis tegime eile shopingut - otsisime võrkpükse, olin sidemete alumise riiuli juures käpuli kõige vängemaid sidemeid otsimas, pidin kuulama Igori huumorivaeseid kilde sidemete kohta ja punnitama silmi, kui ta tahtis mind saata New Yorkerisse imetamisrinnahoidjat ostma. Rääkides imetamisrinnahoidjatest, siis ma sain Müllerist kaks paari, mustad ja valged. Kodus harutasin mustad pakist lahti, andsin Lassele pakki närida ja taipasin, et olin võtnud 99% libedast polüestrist rinnakad. Valged olid puuvillased. DOH!

Võtsime vastu otsuse, et meie ei hakka perepalatit haiglas võtma. On küll privaatsust, kuid toas on kaks tavalist haiglavoodit. Pealegi tahavad nad meilt selle eest kasseerida 70 € öö eest. Seega aitäh, aga ei aitäh! Loodan, et ma ei pea kaua haiglas olema, Igor võtab samal ajal tüdrukutega ette viimase kraamimise ja kõige parem alles järgneb - tal on kaks nädalat puhkust, et meiega koos olla!

PS Taaskord südamest tänan kõiki kommentaaride eest! Kui meil on internet majas, siis ma võtan rahulikult aega, et teile vastata. Seniks tahan, et teaksite, et olen teid kõiki märganud ja teie kommentaare lugenud. :)

Jaanika




Leave a Reply