Saturday, July 02, 2016

Suverõõmud

Enne Sloveenias elamist polnud ma suvel kunagi basseinis käinud. Ma ei tea, kas teil on tekkinud Eestis probleeme sellega, et pole kuhugi ujuma minna? Minul küll mitte, sest iga kilomeetri tagant võib kodumaal leida vähemalt sellises suuruses lombi, kuhu saab peotäis eestlasi enda käterätid maha laotada.

Sloveenias on vähe teised lood ning, kui ma pakkusin Ljubljanas Igorile, et läheks kuhugi ujuma, siis ükskõik, mis suunas sõites, tuleb vähemalt tunnike autos loksuda. Pealinnas, meie endise kodu läheduses oli ka bassein, aga miskipärast sinna me kunagi ei jõudnudki..

Siin, kus ma praegu elan, on ka bassein. Hotelli välibassein, mis meenutab just selliseid bassukaid nagu inimesed soojal maal üles pildistavad. Võib vist öelda, et Sloveenia, minu uus kodumaa ongi see "kuum" maa, kuhu inimesed suvitama tulevad. :D

Tänased pildid are powered by minu telefon Samsung S6.





Aastaid tagasi oli hotelli bassein kõigile kohalikele tasuta. Teada tuntud lugu kui inimesi on liiga palju, tekib idee hakata koguma piletiraha. Rahvast on siin alati pigem rohkem kui vähem, kuid endiste aegadega vist enam ei saa võrrelda. Näiteks meie pere piletiraha tuleb ühel korral nii kõrge, et rohkem kui korra nädalas ei raatsi käia.

Täna hommikul läksime varakult, et napsata parimad kohad. Laupäev ikkagi. Igor rääkis vanadest hallidest aegadest, kui oli nädalavahetus ja korraga toodi bassu äärde kolm bussitäit itaalia pensionäre. Neid, kel olid hotelli poolt prii sissepääs. Vaene abikaasa, kes oli too hetk järjekorras kolmas, vaatas märgade silmadega, kuidas kogu see kamp enne teda vapralt väravast sisse astus. See oli siis põhjendus, miks pidin laupäeva hommikul kell seitse luugid avama.

Ma olen mõnda aega testinud kahte Laboratorios Babe päikesekreemi. Ühte neist ehk spreipudelis 200 ml spf 50+ päikesekaitse ostsin eelmise suve lõpus ning teise, 100 ml spf 50+ päikesekaitse losjooni sain ma kingituseks. Tookord valisin spreipudelis variandi sel põhjusel, et läksime perega puhkusereisile ja eelkõige vaatasin, et oleks mugavam kreemi laste nahale pihustada. Ja endale.. endale tahtsin eelkõige päikest ja pruunikamat nahka, et järgmiste suvekiirteni vähe jumekam olla. Lisaks sai suurem pudel võetud sel põhjusel, et lahkelt ülejäänud pere ja sõpru kreemitada.


Hurmi saatis mulle proovimiseks Babe losjooni, mis oli nagu rusikas silmaauku. Nimelt tegin juba varem otsuse, et edaspidi võrgutan nahka päikesega minimaalselt ja kui teen seda, siis tugeva päikesekaitsega. Me ju kõik oleme näinud pilte näonahast, mis on saanud rohkelt kiirgust ja, mis pole? Ka mina olen neid näinud, lugenud ja otsustanud, et kuna vanus on ilus kolm ja null, siis aitab kärsatamisest. :D

Jagan enda kogemusi, kuna valida Babe päikesekaitse losjoon ja, kuna sprei. Mõlemad kreemid on spf 50+ ja täiesti haisuvabad. Täna, basseinitoolil pikutades, pidin ära lämbuma, kui inimesed pihustasid ja kreemitasid endale tavapoodides müüdavaid tooteid - imal ja magus lõhn, mis tõmbas mu ninakarvad krussi. Seega inimesed, kes ei talu tapvaid lõhnu või on allergilised, mõlemad kreemid on hüpoallergilised, mineraalõlide vabad ja täiesti lõhnatud.

Spreipudelis toodet on parim pihustada just TEISTELE, mitte nii väga endale. Ma kujutan ette, kui meil on lõpuks kolm last (pluss Igori õde aegajalt ning me ise), siis ma ei viitsiks küll tuubis kreemiga mässata. Pealegi see Babe sprei imendub momentaalselt! Tegin kiirest nahale imendumisest ka instagrami video Horvaatias.

Losjoon meenutab tavalist päikesekreemi, aga pole nii tihke ja õline. Nahale tuleb seda kauem määrida kui spreid, aga väga mugav on iseendale seda kanda. Eriti just näonahale. Mina andsin mõlemale lapsele tuubis toote kaasa, kui nad käisid klassiga/ lasteaiaga reisil ja pidid päikesekaitse võtma - väiksem pudel ja hea ennast kreemitada. Muidugi peale nooremat tütart oli kreemi ava ja kaas täis plätserdatud. :D 

Ma rumala peaga suutsin ennast lõpuks ikka üle päevitada.. kandsin ohtralt päikesekaitset kõikjale.. peale jalgade, mis on tuntud ka kui paik, mis ei päevitu eales. Kuna ma saan ainult selili lesida või paremal küljel, läksin esimest korda elus koju põlenud jalgadega. Rind, õlad ja nägu mul isegi ei õheta. :D

Täna oli üks nendest päevadest, mil ma südamest nautisin rasedust ja üks paljudest päevadest, mil mõistan, et olen õnnistatud enda suurepärase perega. Käisime Igoriga kordamööda ujumas ja pikutamas, mina muidugi rohkem puhkamas kui tema. Hommikul lõhnas basseini ümbritsev park nii kargelt (meenutas septembrikuu päikesepaistelisi hommikuid) ja mõnusalt, et raske oli eluga mitte rahul olla. Muuseas, mingi hetk avastasime, et laste veepudelitele olid kirjutatud sõnumid ning üks nendest, mis meelde jäi oli - "the more love I give, the more love I have" (M. Bay). :)

 Jaanika




2 Responses to “Suverõõmud”

  1. Kusjuures, mina oma kõrges vanaduses ei taha enam üldse ujumas käia. Ainult laste pärast aeg ajalt vean end kuskile järve äärde. 😀😀😀

    ReplyDelete
    Replies
    1. No ütleme nii, et kui ma peaksin kuskil mudases järves vetikatega võistlust pidama, siis vb oleksin sinuga samas paadis. :D Aga kui sul on selge basseinivesi koos kõigi mugavustega, siis hindaksid enda "vanaduse" ümber. :P

      Delete