Monday, July 04, 2016

Need vaiksed suveõhtud

Ma jumaldan õhtuid. Aeg, mil saab päeva toimetustele lõpu teha ja nautida rahulikku aega mõeldes päeval toimunule. Ma olen omamoodi ööbik ja ka varajane laululind. Aastatega on minus kasvanud vajadus ärgata vara, et kasutada võimalikult praktiliselt hommikutunde. Sinna alla käib kasvõi mõnusalt veedetud aeg kohvitassi taga blogisid lugedes, mille väärtust on raske üle hinnata. Teinekord kasutan varajasi hommikutunde vaikseks mõttetööks, sest samamoodi nagu õhtulgi, on hommikune vaikus hindamatu.

See suvi on kuidagi teistmoodi. Ma ei tea, kuidas teiega on, kuid mina jagan iga uue aasta algusega iga kuu omamoodi pildiks. Jaanuar on selline tasane pikk kuu, veebruar rohkem valgusküllam külm kuu, märts omamoodi hall ja vihmane, kuid soe, aprilli näen päikesekiirtest pungil ja maid sooja ning põskipaitavana. Iga kuu on asetatud omamoodi kasti koos kirjelduse, pildi ja ootustega. Sel aastal või pigem hetkel ongi erinevus selles, et suvi oleks justkui kevade pikendus, jäädes minu jaoks lahti mõtetamata. Imelik kuidagi.

Juunikuuga said lõpu mitmed tegevused. Annekas jättis hüvasti lasteaiaga, mis tähendab, et sügisel läheb ta esimesse klassi. Minu pisike beebi ja kooli! Keeldun seda uskumast, sest polnud ammu, kui ta tuli meie ellu.. või oli? Olen seadnud lootused, et tänu oktoobris sündivale pojale suudan anda beebitiitli järgmisele ja viimasele lapsele ning ei tõtta esimesele võimalusel tütre suunurgast putru pühkima. Kuigi mul on kahtlus, et kanaemandus kestab nii kaua kuni kannan ema tiitlit.

Neti läheb sügisel neljandasse klassi ning mõned nädalad tagasi tõi ta uhkusega koju tunnistuse koos diplomitega. Tal on erakordselt nutikas mõttetöö, mis puudutab matemaatikat ning armastab üle kõige kunsti - tunnistusel kaunistasid neid aineid ka vastavad hinded. Ma olen tähele pannud, et ta on alati tõeliselt uhke sooritatud tööde üle, isegi, kui pole saanud maksimaalse tulemuse. Leian, et eelkõige tuleks rõhuda ainetele, milles lapsel on annet (pead, tugevust, huvi?) ning näen, et just seda rada ta lähebki. Kuigi mõistetamatu on, kuidas tal spordiga nii head suhted on. Mul hakkab kõhus keerama, kui mõtlen, et peaksin kunagi kasvõi ühes kehalise kasvatuse tunnis veel osalema. :D

Kirsiks tordil tuleb Igori töövahetus! Ettevõte jääb samaks, kuid töö, mida ta hakkab tegema on suur samm edasi võrreldes praegusega. Ma olen nii uhke tema üle, et ta on lõpuks suutnud leida endas tahet näidata potentsiaali. Mina tean kõiki tema parimaid külgi ja hea on tõdeda, et talle anti võimalus ennast tõestada. Olen rohkem kui kindel, et ta üllatab veel paljusid.

Kaks tüdrukut. Kaks pilti. Anneka lasteaia lõpetamine ja Neti gümnastika võistlused. Kaks tegevust, mis jäid sel aastal viimaseks.




Muuseas suveõhtud on ideaalsed sarjade ja filmide nautimiseks. Lapsed vaatavad maeiteamitmendat korda Harry Potterit ja mina teen lõpu mõned aastad vahele jäänud Downton Abby'le. Minu meelest on sarju just nii kõige mõnusam vaadata, ilma, et peaks iga nädal uut osa ootama. Usun, et nõustute. :)
 
Jaanika




8 Responses to “Need vaiksed suveõhtud”

  1. Kas Eesti ja Sloveenia koolides on palju erinevusi?

    ReplyDelete
    Replies
    1. Esimesse klassi minnakse 6-aastaselt ja õpitakse täiesti nullist. Kool algab samal ajal, kuid kestab kauem - samas on ka rohkem vaheaegu. Gümnaasium ja lisaharidusega gümnaasiumid ehk meie mõistes kutsekad kestavad neli aastat. Muu süsteem tundub sama.

      Delete
  2. Ma olen sarjade osas täiega samal nõul! Me vaatame Meeleheitel koduperenaisi praegu :D :D

    ReplyDelete
    Replies
    1. Ära tuleta meelde.. mul on need meeleheitel perenaised pooleli kuskil teise hooaja pealt vähemalt viis aastat juba. :D

      Delete
  3. Nii tore, et Sul on võimalik südamest oma lastest ja mehest uhkust tunda - see on parim elurõõmu- ja inspiratsiooniallikas (vähemalt mina tunnen neil hetkil nii...).
    Olen samuti vaikusenautija - ärkan rõõmuga enne teisi ja hommikukohvi kõrvale majaõuel lasen vaid lindude laulul seda idülli segada või siis täiustada? :)
    Parim mõte aga oli minu jaoks see "kanaemandus", mis ka mulle nii omane on. Ehkki minu noorim on juba 11 ja võiks mehe eest majas olla, aga mul vaja ikka üleküsida, ülehoolitseda, üle-oma-abi-pakkuda jne. Eks väikese ilmakodaniku tulekuga ole näha, kas jätkub selleks aega või ongi pojal võimalus iseseisvumiseks, oma katsumuste ja eksimuste läbimiseks ning neist õppimiseks.
    Jõudu sulle!

    ReplyDelete
    Replies
    1. Ma olen kuulnud, et osad lapsed just hakkavad tite moodi käituma, et tähelepanu saada. Aga ma loodan, et meil on selleks juba liiga suured lapsed. :)

      Delete
  4. Mulle meeldivad ka vaiksed hetked iseendaga. Kui ärkan enne last siis söön oma hommikusööki arvuti süles, tugitoolis keras, kasvõi blogisid lugedes. Lapse lõunaune ajal pean kindlasti saama oma hetke iseendaga- Vahet ei ole kas see tähendab vaikselt noa ja kahvliga laua taga söömist või mõne jabura naisteka vaatamist. Need hetked aitavad mõtted klaariks saada ja puhata päevasaginast.

    ReplyDelete
    Replies
    1. Just, just.. sellepärast pole mina ka üks neist emadest, kes suudaks lapse unejal magada - kuidas ma enda aja nii lihtsalt käest annan. :)

      Delete