Wednesday, July 27, 2016

Kuidas me ei tee remonti

Minu hirm, et meie maja renoveerimise projektile läheb rohkem aega ja vaeva, kui planeerisime, on tõeks saamas. Ma pole teile kolimisest ja remontimise telgitagusest suurt rääkinud, seega oleks targem alustada algusest.

Aasta alguses hakkas laabuma majaga seotud probleemid ja meil oli lootust saada lõpuks päris enda kodu - ma nüüd veidike tantsin selle laulu järgi.

"Where have you been all my l-i-i-i-fe?"

Oleme Igoriga väga tänulikud, et ta vanemad pakkusid meile katusealust, kuid veelgi õnnelikuks teeb võimalus elada enda kodus enda perega. Pakun, et ma võin rahulikult jätta teile seletamata miks.
Kahjuks pidime ikkagi päris kaua ootama kuni tekkis võimalus majja kolida. Lisandus veel mure, kuidas alustame maja korda tegemisega. Ootame järgmise suveni? Teeme ise toa kaupa? Palkame vajalikud inimesed tööd tegema? Ütlen ära, et meil puuduvad erilised kogemused. Igor oli varem seinu värvinud, mina puitmööblile uue ilme andnud ja sellega meie oskused piirdusid.

Üks otsus oli kindel ja see tuli üsna lihtsalt. Me ei oota kolimisega ja teeme seda enne lapse sündi. Hetkel on kolimise tähtaeg veidi enne meie pulmaaastapäeva ja see jääb muutmata.

Maja seisukord on nii ja naa. Lasime korstnapühkijatel puhastada kõik kütteallikad, varsti pannakse uus boiler, viiakse kööki soe vesi ja vahetatakse paar veetoru. Ja põhimõtteliselt on maja elamiskõlbulik. Toad on sellised, et igal aastal pandi seintele uus kiht värvi, mis hetkel mitmest kohast pudeneb. Pooled põrandad on täiesti korralikud, pooled ei kannata eriti kriitikat - samas kuskilt läbi ei vaju, lihtsalt silmal on veidi valus.

Mõnda aega tagasi otsustasime, et võiks vähemalt meie magamistoas ja lastetoas teha seinad korda ning panna maha uus põrand. Igor tubli inimene hakkas seinu lihvima ja enda arvates lõpetas töö. Kuni tuli kuri Jaanika ja vaatas pisarsilmi, kuidas Igoril ikkagi polnud õnnestunud eelnevat kehva tööd maha võtta. Selles mõttes, et mu kallis abikaasa ei teinud midagi valesti - töö on lihtsalt keerulisem, kui esialgu arvasime.

Arutasime ja otsustasime, et me ei jätka esialgsete plaanide kohaselt. Eelkõige sellepärast, et isegi, kui me üritame ise teha, siis kulutame kokkuvõttes päris palju raha ja aega, saavutamata korralikku tulemust.*

*lisaks ma pole nõus sellega, et teeme kilplast ja lõpuks on tulemus täpselt samasugune nagu alguses.

Eile oli see päev, mil võtsime vastu otsuse kolida viimistlemata majja. Teate, ma polnud grammigi kurb. Muidugi võiks kõik olla sõrmenipsuga superluks ja köögis särav uus mööbel ja, mida kõike veel. Aga isegi kui seda pole, siis olen alati väga rahul, kui jõuame koos Igoriga ühise otsuseni. Isegi, kui see tähendab, et me oleme kuuse** all, aga kurjam, see tähendab, et oleme kahekesi koos kuuse all, ühise meeskonnana. Oh, kuidas ma armastan teda!

**piltlik näide :D

Räägin siis lühidalt ka sellest, mis saab edasi. Sel nädalal parandatakse veesüsteemi, paigaldatakse uus boiler. Järgmisest nädalast hakkab Igori kolmenädalane puhkus, mille jooksul viskame välja ebavajaliku mööbli, koristame ja kolime enda mööbli majja. Viimasena pakime muu vajaliku kraami ja ongi kõik.

Peale jõule ja puhkust peaksid tulema töömehed tube tegema. Alustame kahe väiksema magamistoaga, mille järgneb koridor, köök ja viimasena elutuba. Jätsime elutoa viimaseks, kuna seal on lolli Ivani ahi, mis võtab ühe kolmandiku toast. Väljaaa! :D

Samal ajal saan mina rahulikult tegeleda unistuste köögi planeerimisega. Ee.. ma ei tea, keda ma nüüd petan. Ilmselgelt võib sõna "rahulik" vahetada välja sõnaga "hullumeelse". Mul on kindel plaan lõpetada unistuste köögiga ja see jääb arvatavasti sinna "meil pole piisavalt raha" ja "sellist kööki pole olemas" vahele.

Renoveerimise kõige pikemaks osaks jääb lisaehitus majale, mille arvelt tuleb suurem vannituba. Hetkel on meil duššinurk pisikeses vannitoas. Tulevikku jääb teise korruse väljaehitamine, mille eesmärgiks on see, et igal lapsel on oma tuba. Lisaks kaks vannituba, sest üks on kolme naise peale ilmselgelt liiga vähe.

Seni kuni algavad suuremad tööd, muretseme juurde vajalikku mööblit ja renoveerime mõned vanad tükid. Vot. See oligi lugu, kuidas me remonti ei tee. :)

Jaanika




9 Responses to “Kuidas me ei tee remonti”

  1. ma ütleks, et pooleliolevasse majja on väga halb mõte sisse kolida :D ma ise arvasin, et kolin sisse, siis vaikselt nokitsen ja siiani, kolme aastaga pole ma suutnud kahetoalist korterit korda teha, sest ah käib kah, siiani olen ju hakkama saanud :D nüüd kirun, et oleks võinud enne kõik korda teha, siis ei peaks selle jandiga tegelema, et kui nt vannitoas remonti tegin, siis pidin kuu aega otsima endale linna pealt pesemisvõimalusi :D igatahes sees elades remontimine on paras riskibisness. A ja nt ma värvisin üle aasta tagasi kaks köögi seina ära ja sinna ta jäigi, kaks seina ikka veel värvimata ja ootavad oma aega, et tõstaks pliidi ja kraanikausi seinast eemale, et saaks lõpuni teha :(

    ReplyDelete
  2. Ma seda ei karda, et me venitama jääme, kuna me ei hakka ise tegema ja mul on kamandamise vaimu natuke rohkem, kui isetegemise oskust. :D Ja isegi see pole hirmus, et peame kastide vahel elama vms, kui see tähendab, et me EI pea elama vanematega koos. Trust me. :D

    ReplyDelete
  3. Palju õnne, kallis laps!
    Me soetasime ka endale suurema elamise. Hullus seisus polnud midagi, aga omajärgi tapeedirulli olin ikkagi nõus ostma, et mitte elada kellegi teise kodus! Mõeldud tehtud - tuhandeid lendab siia ja kuradeid tänna, tahan ka kõike ja kohe :D ning nüüd kui keegi küsib ilge entusiasmiga, et "noh, kuna teil valmis saab?", olen harjutanud vastama laulu saatel külma stoilise rahuga- "Jõuluks koju!" (mis seda muidugi üldse ei tähenda :( )
    Sest kui remondi saadki valmis, siis sisustamiseks jääb ikka jälle mingi summa puudu. Niiet korraga ikka ei saa, kui just lotoga ei võida :/
    Aga parem ikka, kui mitte midagi ja lõppude lõpuks teen ikka endale ning oma perele. Lihtsalt rangelt tuleb endale antud tähtaegadest kinni pidada, kui ise nokitseda - küll siis saama ka kunagi :)

    Piret
    Tartu

    ReplyDelete
    Replies
    1. :D

      Ma panin ostelmise juures tähele veel seda, et KUI ma olen midagi suutnud välja valida, siis ILMSELGELT on see kõige kallim. :D No miks, MIKS mulle ei meeldi mõni keskmise hinnaga parkett või kraanikauss? Ma ei lähe kunagi hinna järgi valima, aga lõpetan alati kõige kallima tootega...

      Sa ju tead, et Eurojackpoti homses loosis on üle 80 miljoni? :P

      Delete
    2. C'mon! Ma oleks 0,8miljoooniga ka rahul :D

      Delete
  4. Meil on ka oma kodu ehitus käsile. Ostsime vana maja, kus ka vana mammi sees elas-järelikult oli elamiskõlblik. Küll pesemisvõimalusi polnud, aga sauna jaoks koht olemas. Hakkasime siis suure entusiastiga seinu lahti võtma ja vana soojustust ära võtma, aga selgus, et ei ole ikka elamiskõlblik, sest osad talad suht mädad. Oleks pidanud ainult tapeedi vahetama, oleks saanud paarkümmend aastat ikka rahulikult sees elada. Nüüd mõtleme kas kõik maha lammutada või talad välja vahetada. Tagantjärgi tarkusena oleks pidanud lihtsalt krundi ostma ja uut maja peale ehitama hakkama. Aga noh eks tuleb oma vigadest järgmine kord õppida:D Ei tea, millal küll sisse saab kolida:D Ilmselt aastate pärast:D

    Teile aga jõudu ja edu!

    ReplyDelete
    Replies
    1. Oh, jeerum.. seda küll pole tore avastada! :D

      Ma vist vaataks üle palju fondi on ja teeks selle järgi otsuse. Kuigi ma enda nahal saan täiesti aru, miks tahaks nüüd ja kohe kolida, mitte tõmmata maja maha. :P

      Edu teilegi!

      Delete
  5. Ma ei suudaks vist pooleldi valmis majas eriti kaua elada. Olen liiga kannatamatu :D

    ReplyDelete
    Replies
    1. Ma loodan, et ka minu liigne kärsitus mõjub tööde kiiremini sujumisele.. :)

      Delete