Tuesday, June 14, 2016

22+

Mul on hea meel, et iga nädal sellises poolkohustuslikus korras kirjutan, kuidas meil läinud on. Hetkel võib ju vabalt meietada, eksole? Ausalt, talvel pole mul mingeid raskusi arvutis tegutsemiseks (või molutamiseks), kuid praegu on nii, et parema meelega ajan matkasaapad jalga ja lähen kukeseenemaie. Aitäh blogijatele, kes viitsivad suvel kirjutada - tänu teile on mul alati lugemismaterjali!

Aga kuidas siis meiega? Ma arvan, et meie kui kõhuelanik, tunneme ennast suurepäraselt. Mis viga enamik ajast õõtsuvas kehas uinud, ujuda soojas vannivees ja koguda pekki. Rasedusäpp andis teada, et hetkel magab laps kuni 14 tundi päevas ja eriti meeldib talle, kui ma liigun - mõnusam tududa. Peaksin ma seisma jääma, ärkab ta üles. Panin tähele, et nii ongi, sest ta hakkab kõvasti siplema, kui heidan pikali. Mis jällegi viis mu mõttele, et temast võib tulla samasugune imik nagu Neti, kes pani häälepaelad lukku ainult siis, kui temaga päeval toas ringi kõndisin. See pole mälestus, mille uuesti täitumist ma heameelega ootaksin!

Pean mainima, et beebi kasvas nädala jube pikaks. Liigutused on tugevad ja selline tunne, et varsti saan korralikult lõuksi, kui liialt alla vaatan. Samas siiani on müksud veel ikkagi sellised armsakesed ja mitte nii tugevad nagu lõpus. Eks ruumi jagub

Mina meie on pisut teises meeleolus kui heatujuline beebs. Emotsioonid hüppavad lakke ja enamasti tähendab see, et pisarad on kerged tulema. Ma suutsin isegi eelmisel nädalal arstil ühe pisara poetada. Või oli neid kaks.. Igatahes üks vale sõna abikaasalt lõppes nuuksuva minuga. Lisaks kõiksugused kurvad videod ja loomalood ja laste esinemised. Mul pole kunagi olnud raske silmad veel ajada, kuid nüüd rasedana püstitan lausa rekordeid!

Nahk on mul jätkuvalt kuiv ja ketendav. Sel nädalal läks ninasõõrmetel nahk punaseks ja põlvedele tuli karedad laigud. Tänu Babe emmolient kreemile sain lahti jalgade sügelemisest, seega proovisin seda ka näole. Ausalt ma ei tea, mida teen, kui see kreem saab otsa! Kreem on pigem paks, kuid üldsegi mitte nii rasvane (vähemalt ei ummista poore nagu näoõli mul teeb). Igatahes jalgadele ma ei raatsi Babe kreemi kanda, suurest hirmust, et mul kuivab ilma sellest nägu puhta ära ja nina kukub otsast. Ja üleüldse olen raseduse lõpuks nagu kuivanud aprikoos. :D

Mõni hommik ärkan peavaluga ja täpselt sellisega nagu õhtul oleksin pummeldamas käinud. Tuikab üle pea ja silmad on kergelt paistes. Üritan hästi korralikult vett juua, kuigi mõnikord tuleb pisut veevaesem päev, mis annab hiljem tunda. Vererõhku mõõdan kolm korda päevas ja see jääb enamasti 130/70 kanti. Hea, et temperatuur õues pole veel sinna 35 kraadi kanti sattunud, sest see tähendaks paistes jalgu ja sõrmi - kuigi järgmiseks nädalaks on just selliseid suviseid kraade oodata.

Muuseas. Sally tegi uuesti blogiuksed lahti ja mina olin juba esimest postitusest peale müüdud. Naljakas, et ma polnud varem tema blogi suurim lugeja, kuid nüüd vaatan postitusi ja ahmin õhku, kui elutark ja armas inimene ta on. Lisaks sain inspiratsiooni ja toetust, kuidas tahan jätkata tervisliku elustiiliga peale sünnitamist ja vot see naine on tõeline eeskuju. Võite isegi lugeda SIIT.





Vabandust väga, aga inimene, kus on su tagumik?? Olen täiesti kindel, et ma pole ainus, kes näeb seal lohku. :D

Mul on peaaegu valmis saanud beebiriiete postitus ja, kui olen saanud sinna pildid lisatud, siis näitan teilegi, mida välja valisin. :) Tahaks juba kohutavalt pojale kõik vajaliku muretseda! 

Kuna ma olen viimasel ajal rohkem metsas, kui linnas (ee..pigem nagu külas), siis leiab minu Instagrami kontolt rohkelt pilte imekaunist Sloveenia loodusest. 

Jaanika




4 Responses to “22+”

  1. Aaaah, teen su postituse lahti ja loen ja siiiis sa kirjutad äkki minust võii?? :) Nii armas oled, tead seda, jah?
    Jajaaa, ma pean ikka ütlema, et sa oled ikka nõnna pisike, eriti arvestades seda, et see ei ole su esimene rasedus. Vahepeal vaatan sind ja hakkan oma kõhtugi igatsema :D

    ReplyDelete
    Replies
    1. Sina ise oled armas, et jälle kirjutama hakkasid. ;) :*

      Haha, eks ma olen selline pealt pehme, seest rämedas vormis - või siis pigem mitte. :D

      Delete
  2. Tead mul ei oleks pretensioone kui sa ei mainiks sõna "mets" :D Ma annaks oma mõlema jala suure varba...ei ei kohe kõik varbad, et saaksin käija tiiru metsas seenil. Meil siin Eestis on see värk, et vihmamaks on maksmata ja seenelootus suhteliselt nadi... Sel aastal sööme siis seeneseljankat ilma seenteta. Kui just taevas armuline pole.
    Tiibuline.... Päriselt ma kindlasti vajan sama mustrit..Laus haigus peale tulnud.. Ja ruudud ka :D

    Ja see väike kodanik, kes end mõnusalt tunneb.. Väike igatsus tuli peale kuni selle hetkeni, mil meie pere poisijuurikas teises toas häält tegi... Jätan vahele :D
    Ahjaa su postitusi on alati lausa lust lugeda :)

    ReplyDelete
    Replies
    1. Hea. :D

      Mõnikord ma olen nii kahevahel, kas peaksin olema õnnelik, et meile on antud võimalus elada metsast kiviviske kaugusel (sada korda jaa!) või tahaks linna tagasi.. Ütleme nii, et ma EI TAHAKS Annelinnas elada. Küll oli meil Ljubljanas südalinnas nii lahe elamine ja läheduses muuseumi park ja linnamelu, et käsi südamel, ma tõesti igatsen seda!

      Seentest ära üldse räägi! Viimased kaks aastat olid nii seenevaesed, et ma enam ei mäletanud seene maitset ka. :)

      Meie peres on nii, et Igor on see, kes vaatab beebisid heldimusega ja mina vaatan aeee, kus su vanemad on. :D

      Aitäh! :)

      Delete