Tuesday, May 31, 2016

20+

Avastasin, et mul on huvitav komme tõmmata kõhtu sisse. Ma ei osanud sellele tähelepanu pöörata kuni lasin Igoril endast pilte teha ja ta kommenteeris, et vahet ei näe kummale poole ma külje keeran, kõhtu pole näha. Enda pisikeses peakeses mõtlesin, et küll mu mees ei oska näha imeilusat ümarat punu, kuid hiljem pilte sirvides pidin nõustuma. Kõhtu polnud ollagi. Ja kui ma veel tibake kõvemini ragistan ajusid, siis meenus, et vähemalt piltide tarvis löön alati selja sirgeks ja tõmban mao sisse. Automaatselt. Säh mulle kõhupilte.

Tere ka!

Samal päeval, kui läksime Annekaga ekskursioonile täitus mul 20. nädal. Tõmban käeseljaga üle lauba, sest pool teest on läbitud ja olen edukalt ületanud kõik toredad vaheeesmärgid. Sul oli paha - tehtud. Muud sa ei teinud, kui magasid - saavutatud. Rõvedad pisted kõhus - mhm, tegid ära. 

Samal päeval kui reisu peal olime, sain esimest korda tunda mõnusaid paistes jalgu ja mõned päevad edasi näha kaalunumbrit, mis oli igal hommikul 400 g raskem. Viimase kahe nädalaga võtsin reaalselt 3 kg juurde ja ma olin peast juukseid katkumas. Ma saan aru, et tõde oli seal kuskil kuumuse ja liigse söömise vahel, kuid ahastus sellest, kuidas igati tasane kaalutõus tegi korraga hüppeid, ajas kergelt öeldes meelde mõruks. Otsus - võikude keeld. Minu ja värskelt ahjust võetud saiade suhtel on edaspidi lõpp. Tulemus - kaalunumber on kergelt langenud.

Selle saia söömisega on imelik lugu. Mulle maitsev pehme sai, kuid samas peale ühe võiku söömist tunnen ennast sama paisunult nagu nahka pistetud kukkel. Kuid mitte kauaks. Pigem olen varsti näljane. Asendasin nisutooted rasvarikaste toitude vastu ning snäkiks võtan edaspidi näiteks tüki emmentali koos tomatitega ja kõht püsib väiksemast kogusest kauem täis. Aga mitte vastikult punnis. 

Naha kuivus ronis mugavalt mu näole ja nii kaugele kuni mul tekkisid ninasõõrmetesse haavandid ning ketendasin kõikjalt (kujutate ette, kui nunnu ma olin, kui kandsin näole tibake jumestuskreemi). Abi sain Babe emmolientkreemist, mida selle rasvasema sisalduse tõttu muidu ei kasutaks näol. Otsus oli väga hea. Lisaks loobusin jumestuskreemist, sest nahk on kuidagi säravam. Mida see vanarahva tarkus ütleski.. Ahjaa. Ilmselgelt on mul kõhus kolekole poeg, kes ei varasta mu ilu. :D

Et te teaksite siis kaks ööd on veel magada ja terve päev oodata ning siis on meil looteanatoomia. 

Veidi hirmuga ootan seda aega, mil lapsed koolist koju jäävad, sest praegu on nii mõnus pool päeva üksinda olla. Iga hommik ärkan korraliku energialaenguga, viin lapsed lasteaeda-kooli, toimetan ja alles kella kolmeks päeval tekib esimene uni. Kui ma selle une kähku ära ajan, jätkub mul energiat kuni magamaminekuni. Eriti vahva oleks, kui me saaks korraga kõik kodus olla, kuigi ma ei saa üldse vinguda, sest Igoril on juuli lõpus ja augustis üle kolme nädala puhkust. Kardetavasti mina augustiks nii heas spordivormis pole ja sellepärast puhkame kodus ja meie lähedal asuva hotelli välibasseini ääres. Võibolla mõned päevad ka mägedes ja mere ääres.

Kuna mul selle arvuti avamisega on nagu on, siis värskemat infot meie tegemiste kohta jagan blogi Facebooki lehel - SIIN.

 Kõhtu sissetõmbav rase ja järgmised viis kuud noorima lapse tiitlit kandev Annekas.

Jaanika




2 Responses to “20+”

  1. Issand need pojengid! Mu lemmikvärv ja lemmiklilled:)

    Kas plaanite millalgi ka Eestisse tulla?

    ReplyDelete
  2. Onju! Kui need vaid terve suve oleksid. :)

    Igor peaks saama uuel aastal 15 päeva lisapuhkust tänu uuele kodanikule ja mõtlesime, et pikendame sellega talvepuhkust Eestis.

    ReplyDelete