Tuesday, May 03, 2016

16+

Hei, hei, kõik te pere! Hoidke nüüd oma prille, sest käes on Jaanika iganädalane raseduspostitus! Täna teemades:

"Dressipüksid - kas mugavad paksuksminemispüksid või salakavalad šarlatanid?"
"Milliseid kummikomme süüa? Rohelisi, siniseid või roosasid? Või hoopis rohe-sini-roosasid?"
"Lüüa või mitte lüüa, selles pole üldse küsimus!"
"Jätkuvalt, kas sa oled rase või paks?" 
"Armastus käib õhu kaudu, sest ilmselgelt on su abikaasal liiga karvased jalad või raske käsi või midaiganes muud, mis sind kindlasti ärritab!"

Ma olin napilt postituse kirjutamist homsesse lükkamas, sest homme kell seitse on mul üle pika aja arstiaeg. Arstiga kohtumine tähendab siin seda, et hommikul ärgates ei tohi süüa ega juua ning tuleb oodata vähemalt kolmveerand tundi kuni überweird õde toimetab paberitega. Ma ei tee nalja, kui mainin, et tema lemmikhüüatus on "shit". Seda ta räuskas viimane kord, kui ma olin teadmatusest hommikul söönud. Shit!

Positiivse poolena toon välja, et arst on see-eest kohutavalt armas inimene ja tema külastamine on peaaegu nagu parima sõbrannaga kohvile minek. Kui jätta välja pukis hargutamine.

Püsides teemas, siis räägin sellest, kuidas olen jõudnud punkti, kus enamik riideid tunduvad tohutult ahistavad. Eelkõige siis rinnust ja kõhust. Aga, kui hästi vinguda, siis ka kõik muu. Ma kujutan ette, et minu ideaalne kostüüm oleks hetkel puuvillane tudukombe ilma pesuta. Võtan hetke unistamiseks.. 

Kui mõelda, et ma pean aegajalt ka mujal peale kodu enda nägu näitama, pean leidma vähe sündsamad lahendused. Läksin siis rõõmsal meelel New Yorkeri puuvillamaailma - pehmed teekad, jakid ja, mis kõige olulisem - dressipüksid! Haarasin hallid dressikad, mis olid XL suuruses. Pükse pole mul kunagi võimalik väiksemat suurust osta, sest isegi, kui nad on ülevalt suured, siis tähendab see põlvini pükse. 

Poes ma proovida ei viitsinud, seega püksid pistsin esimest korda jalga kodus. Esimene mõte oli - kus on maratilaadsed lössis mõnusad dressipüksid? New Yorkeri püksid olid pea sama liibuvad kui retuusid ja pikkuselt lühikesed. Kurjam, jalad on mu keha kõige peenem osa ja siiani olen kosunud 2 kg võrra.  

Kas ma olen mingisugusest dressipükste rongist maha jäänud? Või pean ma neid kuu aega järjest kandma, et peffi ja põlved sisse kanda? Müstika! 

Veel suurem müstika oli mul järgmisel päeval NY-s meeste dressikaid proovides. Jeerum, need on ju veel rohkem ärritavad! Pikkus on täiesti okei, aga jalgevaheline osa on kuni põlvedeni... 

Keegi teab kust leian vanu häid lössis pehmeid dressipükse, mis ei ole ümber keha? H&M-i mitte soovitada, sest sealt poest saan ma ainult kukepükse. :D

Kummikommide teemal nii palju, et viimati näisid need mulle tapvalt head, kui ma olin ehk 10-aastane. Eile ostsin kaubanduskeskuse poodidest kokku neli pakki komme, millest kaks avasin juba poes. Kommiorgia jätkus kodus kuni mul oli süda paha ja kõhus mullitas. Igatahes kummikommidega olen nüüd ühel pool. 

Mul on siiani isudega üsna head lood olnud. Kui ma tahan midagi head, siis pean seda järgmise poole tunni jooksul saama. Tuletan meelde, et lähim pood on kilomeetrite kaugusel, mis tähendab, et enamik ajast need isud lähevad üle. Aga me oleme Igoriga ka linna KÕIK poed läbi sõitnud, sest ma tahtsin sõõrikut. Minu sõõriku-isu kadus juba poole linna pealt, aga Igori hasart oli peatamatu. :D

Eelmisel nädalal kirjutasin, et Igor ootab väga, et keegi mind juba virutama hakkaks. Ja eile õhtul see juhtuski! Ma ei tee nalja, kui ütlen, et see oli nii reaalne nagu ta oleks mulle vastu kätt toksanud - hoidsin samal ajal kätt kõhul. Täna sain veel mükse, nii istudes kui ka pikali olles. Oleme sillas! :)

Seletan teile, mis tähendab see, et armastus käib õhu kaudu. Just nimelt õhu, mitte kõhu. Viimasel ajal olen muutunud veelgi tundlikumaks. Riided ahistavad ja pidevalt pean ennast kreemitama, et mitte sügeleda. Minu ja Igori õhu armastus ongi see, et meie vahel peab olema vähemalt mõned sentimeetrid, et ma ei tunneks nagu miski ahistaks mind. Üdini tobe ja ootan, et see läheks üle. Õnneks mu teine pool on mõistev ja annab mulle ruumi omaette olla. Või siis kallistab ja musitab mind nii kõvasti, et mul ei jätku vingumiseks õhku. 



Usun, et mõned teist on tähele pannud, et enamikel piltidel on mul see hall jakk seljas. Ma sain selle imelise jaki Eestis kaltsukast ühe euroga ja see on parim ost eales. Kui ma õigesti mäletan, siis sõbrants leidis selle 1-euro kastist ning pakkus mulle. Ma olen seda kandnud kaks aastat ja pesus pole tekkinud tupsusid või vormist välja läinud. Nii häid riideid tavapoest ei saa. :)

Jaanika




2 Responses to “16+”

  1. Kas teil Lidl on? Ma leidsin oma unistuste dressipüksid - mõnusad ja pehmed - just sealt. Seega tasub silma peal hoida.
    Teine koht, kuhu soovitaks piiluda on Prisma sarnane supermarket.

    ReplyDelete
    Replies
    1. Sul on vist õigus! Supermarketitest saab kindlasti normaalse lõikega dressikaid. Neil pole vähemalt sundi "moodsaid" riideid müüa. :D Lidl on meil olemas ja eks tuleb piiluma minna. :)

      Delete