Tuesday, April 26, 2016

15+

Teate, avastasin, et teisipäev on palju meeldivam päev rääkida rasedusjutte, sest esmaspäev kipub oma loomult olema liigkiire. Mulle meeldib rahulikult mõelda eelnevale (rasedus)nädalale, meenutada detaile, mida varem polnud ja see kõik siia kirja panna. Nice and easy. 

Heh, ja napilt oleks ka täna jäänud postitus trükkimata, kuna hakkasin tüdrukutega junior Aliast mängima. Hetkel on lood sellised, et mina ja tegutsemine võrdub kiire väsimisega ja korraks jõudsin juba unistada voodist.. Voodi..

Rääkides väsimusest. Ma olen võimeline magama jääma kinos (done), telekat vaadates - üsna tavaline, ükskõik millises transpordivahendis ja täna avastasin, et ka püstijalu põrandapesu moppi väänates on võimalik tukkuma jääda. Napp hetk veel ja ma oleksin enda keharaskusega pange ümber keeranud. 

Võiks öelda, et teotahte ja energia puudumise olen seljatanud, kuid viimastel päevadel on soojapügalad kukkunud märgatavalt. Tee või tina, minu keha ei suuda võidelda külmema toatemperatuuri vastu ja ainus unistus on keerata fliisi ennast singirulliks, oodata kuni kass tuleb külje alla (teki alla, pähe, padjale, kõhule, jalgadele) nurru lööma ja magada nagu beebi. 

Väsimisest. Laupäeval käisime Ljubljanas ja vaatasime üle suurema seltskonna eestlasi ja ütlesime kodumaale kolivale perekonnale hüvasti. Ilmselgelt järgmine kord kohtume Eestis, sest vanim peretütar lobises välja, kuidas emme ütles, et nad ei tule eales, eales, mitte kunagi, never ever ever Sloveeniasse. Südamepõhjas mõistsin olukorda hästi, sest Sloveenia on NII hea riik, et sellest võib üledoosi saada. :D

Ikkagi väsimise juurde. Ma ei jõua. Ma ei jõua pikalt püstigi seista, seega kolm tundi pargis olelemist tegi mu iga viimsegi keharakuga soss.. Peale piknikku hüppasime Leclerci, sest keegi meist teatas, et viskab sussid, kui kohe sõõrikuid ei saa. Tegime kiire poetiiru ja, kui läksime kassasse järjekorda, hülgasin rahuliku südamega pere ja läksin autosse. Koorisin tennised jalast, viskasin koivad armatuurile ja soss..

Sõõrikutest. Te võisite mõelda, et sõõrikuid soovisin mina. Eip. Igor sai piknikul maitse suhu ja keeldus linnast lahkumast ilma karbitäie glasuuritud pontšikuteta. Õhtul, kui karbis oli kaks tegelast alles, nillis ta ümber laua, viisakusest pakkudes neid mulle, lootuses ehk saab vähemalt poole endale. Saigi. Kuuldavasti pidid mehed koos raseda kaasaga samamoodi kaalu juurde võtma, süües ülejääke. Meil juhtub seda tihti. :D

Ei saaks öelda, et millegi järgi isutab. Söön kõike hea isuga - võibolla isegi liiga hea isuga. Heameelega joon tomatimahla ning, kui mul tekkis selle järgi isu, sain teada, et Sloveenias ei müüda igas poes tomatimahla. Minu kodulinnas saab tomatimahla osta ainult ühest poest. Igor polnud sellest mahlast üldse kuulnudki!

Ljubjanast tulime tagasi suuuure paki ja kahe pisikese kuusega. Kuused olid vahva üllatused, kuid pakki ootasin juba mitu nädalat. Peale selle, et mu õde ja sõbranna saatsid imelist eesti söögikraami (igavesed tänud!), sain sületäie soovitud Babe potsikuid. 

Vahvad raseduse sümptomid, not. Ma sügelen üle keha, mu nägu ja kahjuks ka dekoltee piirkond on kaetud punnikestega ning lood allkorrusel on ebamugavad. Need on ka põhjused, miks ootasin jubedalt pakki. Tellisin uue Stop Akn sarja punnide vastu, emollient kreemi sügeluse leevendamiseks ja intiimgeeli, sest veega pesemine pole piisav. Hurmi lisas kingituseks Babe venitusarmide vastase kreemi ja mul on selle üle tohutult hea meel!

Kaks tegelast minu öökapilt

Ma teen mingi hetk pikema ülevaate, kuid räägin mõne sõnaga kiirelt üle. Emollient kreem on aidanud paari päevaga nii palju, et olen jätnud suurema sügelemise. Ma ei tea, mis moel, kuid suutsin sääred pahkluu juures lausa katki teha - õnneks olen jalgade sügamisest lahti saanud. Intiimgeel on samamoodi aidanud normaliseerida olukorda ja tunnen ennast paremini. Kõige huvitavam on venitusarmide vastane kreem. :D Ma küll mõtlesin, et ostaks selle, kuid too hetk loobusin. Igatahes peale selle, kui hakkasin enda kahekordistunud partiid kreemitada, on see vähenenud sama suureks kui enne rasedust. Ma ei saa kurta, sest rinnad olid ebamugavalt hiiglaslikud ja jõudsin saada mõlemale ühe roosa venitusarmi. Kardan, et Igor ei täna, aga mina tänan südamest Hurmit kingituse eest. :D

Mina ja kõhutegelane elame üsna vaikselt ja võiks isegi öelda igavalt. Emaka kasv annab ennast aegajalt valusate torgete näol märku ja toonuseid on tunda veelgi tugevamalt, ka seistes. Samas ühtegi müksu pole ma tundnud. Anetega hakkas trall pihta juba 14. nädalal - ta oli ja on isegi nüüd suur mürgeldaja. Anne Mai, vana lebo ise, andis endast märku 18. nädalal. Pakun, et ka sel korral kordub nagu viimati. 

Ootame mükse. Igor veidi rohkemgi kui mina. Ma juba tean milline trall läheb mingi hetk lahti, seega võtan praegust kui puhkust enne suuremat tormi. :)

Kõhupilte ei teinud, aga võin öelda, et see on sarnane eelmisele nädalale. Imelik. Tahaks nagu kõhtu sisse tõmmata või rohkem üle püksi ääre punnitada. Nagu paks või rase. Ise ka aru ei saa. :D



Ikka meie. Vanas headuses.

Jaanika





2 Responses to “15+”

  1. Terje Tähe(ma ei tea kas sa tead, tuntud loodusterapeut) avaldas meile rasedate joogas arvamust, et toonused enne 30ndat nädalat ei ole okei ja normaalne nähtus. Neid tuleks esmalt magneesiumiga nö ravida. Mina kasutasin magneesiumiõli ja määrisin seda otse kõhule ka :)

    ReplyDelete
    Replies
    1. Doktor Google ütleb, et toonused algavad tegelikult juba alates 6. nädalast (alguses ei peagi tundma) ja enamik hakkab neid tundma 20. nädala paiku. Aga järgmisel nädalal on mul arst ja kindlasti küsin üle. Suht tüütud teised. :)

      Delete