Sunday, February 07, 2016

Lapsed meisterdavad: ex libris

Olles gümnaasiumis abituriet, oli minu noorem vend nii kahe või kolme aastane. Aegajalt käisin ma teda mõneks ajaks hoidmas - ta oli selline tšill väike inimene, kes mängis rahulikult samal ajal kui ma õppisin või vaatasin telekat. Nagu ma juba ütlesin oli ta rahulik laps, küll sai teda pööraseks ajada sellega, kui võtta ta mänguasju. Kasvõi panna sõrm suvalisele mõmmikule, kui ta tuli röökides seda ära võtma - minu omaaaa! Minu jaoks oli see muidugi tohutult naljakas tookord.

Ma ei ole suurt asjade kummardaja. Tähendab mulle meeldib osta, kuid ma ei pane asju kappi seisma, vaid pigem võtan kasutusse. Põhikoolis kogusin kleepse ja mul oli suur sinine elevantidega kleepsualbum. Seesama album, kuhu kogusin otsast lõpuni kleepse täis, on mul siiani Eestis alles. Ma pidasin enda kleepsualbumit elu suurimaks saavutuseks ja ainult äärmuslikes olukordades võtsin sealt mõne pilfi. Muuseas albumile kirjutasin "Jaanika oma". 

Küsimus: kas Eestis veel müüakse suuri tühjasid kleepsualbumeid? 


Enamik meie raamatutest on pärit Eestist, kuid viimasel ajal olen ostnud lastele rohkem sloveenikeelset kirjandust. Endale ingliskeelset. Anete sai sünnipäevaks ühe haldjateemalise raamatu ja paar päeva tagasi skoorisin talle sama sarja teose kõigest paari euroga. Mõtlesin, et võiks teha talle need raamatud kuidagi personaalsemaks. Mulle meenus eksliibris, mida tegin kunagi koolis kunstitunnis ja pakkusin tallegi seda teha.

Kes veel ei tea, siis eksliibris (ex libris) on raamatu omaniku märge, mis enamasti kleebitakse esikaane tagumisele küljele.  Enamik eksliibriseid tehti tavaliselt mõnes graafika tehnikas, mis tähendas, et hiljem sai tehtud pilti printida üha uuesti. 

Praegu on sellised toredad masinad nagu printerid ning sellepärast lasin tütrel joonistada pilt, mis seostub talle endaga. Ta valis enda lemmiklooma, milleks on rebane*. Anete tegi alustuseks mõned mustandid, seejärel joonistas paberile ühe suure pildi, mille arvutisse skänneerisin. Töötlesin pildi heledamaks, andsin joontele rohkem kontasti ning jagasin lehele 9 pilti. Printisime lehe välja, Anete lõikas pildikesed ning kleepis raamatutesse.

* ta on ise ka selline rebasetüüpi kaval tegelane, kes kunagi ei kisa, et saada enda tahtmist - pigem räägib su pehmeks. :)

Üritan nüüd meenutada, millise ex librise tegin endale. Pakun, et pildil oli midagi metsaga seonduvat või hobune, mis oleks väga minulik. :)

Jaanika




2 Responses to “Lapsed meisterdavad: ex libris”

  1. Ma just paar aastat tagasi tegin endale ex librise. Või siis pigem joonistasin mustandi, pisut osavam noormees joonistas minu mustandi põhjal puhta variandi ning lasin kleebisena välja printida ja kleepisin siis raamatutesse. Pika otsimise peale leidsin pildi ka sellest: https://fbcdn-sphotos-g-a.akamaihd.net/hphotos-ak-xaf1/v/t1.0-9/576024_4516204028545_1729550723_n.jpg?_nc_ad=z-m&oh=d06b51332ecec4e9226887494eafab0a&oe=572CF967&__gda__=1462640128_bca351c5516897f8dedf7f63be8b2b16

    ReplyDelete
  2. Hah, milline nostalgia! Mul on siiani algklassides tehtud ex libris alles ja ma ei tea, miks, aga sellel toretseb parajalt paks jõehobu. :)

    ReplyDelete