Monday, December 14, 2015

Pika reisi näpunäited

Me oleme perega võtnud ette päris mitmeid pikki autoreise. Eelkõige sel põhjusel, et lennureis on neljale inimesele liiga kulukas. Samas, kui me mugavuse mõttes kraabiksime raha kokku, tekiks sihtmärgis probleem transpordi leidmisega. Nelja tegelase asjad ja buss - pigem mitte, sest alates sellest hetkest, kui peame kogu tavaari kätel tassima, kaoksid lennureisi hüved.

Esimese pikema reisi võtsime ette Igoriga kahekesi, kui sõitsime lastele Eestisse järgi. Tagasiteel oli seltskond kahekordistunud. Pisike, kuid tubli Renault Megane oli ideaalne sõidumees. Samas 2000 km koos lastega polnud kõige toredam. Põhjuseid oli mitmeid, kuid ennekõike andis tunda see, et meil puudusid kogemused ja polnud teinud korralikke ettevalmistustöid. Teist korda sama reisi ette võttes olime pikemalt ette valmistunud ja panen kirja teile mõned näpunäited, kuidas teha sõit nii meeldivaks kui võimalik.

Sõidu teekonnaks ettevalmistumine on ühe eduka reisi võtmeks. Pole paha teha googlis uuringut, millised maanteed/kiirteed on remondis ja, kui palju võtab aega teatud riigi läbimiseks. Sõidu ajal on suurimaks abimeheks gps, millele soovitan enne reisi teha uuendus. Lisaks soovitan teil kirjutada paberile suuremad linnad, mida teekonnal läbite. Juhul, kui gps ütleb üles, või hakkab tõrkuma nagu meil see juhtus Sygic'ga.

Peale teede olukorra on hea teada ka, millised riigid nõuavad teemaksu ehk vinjettat. Teel Eestist Sloveeniasse peate rahakotti paotama Tšehhis, Austrias ja Sloveenias. Poolas on teemaks ainult sel juhul, kui sõidate kiirteel Saksamaa poole. Ei soovita vinjetta ostmata jätta, sest hiljem võite maksta trahvi, mis on kordades suurem kui kiirteemaks. Hetkel uuritakse suure huviga piiril autosid.

Riietus. Võibolla mõtlete, milleks vaevata pead selle üle, mis teil on jalas ja seljas. Kuid olgem ausad, sõites pea 24 tundi samades riietes ja jalanõudes, määrab suure rolli, kui hästi te nendes tunnete. Riiete puhul soovitan selga ajad mehmed puuvillased koduriided, mis ei pigistaks, ei torgiks ja oleksid mõnusad. 

Riietest veelgi olulisemad on õiged jalanõud, mis kehtivad eriti autojuhtide puhul - tagaistmel vegeteerijad saavad ju kossid jalast visata. Meie, kes me higistame natuke liiga palju, kannatasime esimesel pikemal sõidul valede jalanõude tõttu. Mis ei sobi, on kinnised, paksemad tossud ja saapad, sest uskuge mind, soojas ja umbses autos hakkab seal üsna kiiresti mikrofloora arenema. :D Seega teisel reisil olid minu jalas kinnised sussid ja Igoril sandaalid. Sobivad ka õhemad ketsid. Jalakesed lõhnasid nagu lillekesed!

Kui aus olla, siis võib natuke mõttejõudu panna ka tagaistmel sõitjate (räägin siis lastest) jalanõudele. Oleks hea, kui jalanõud (näiteks krõpsuga) käiksid kiiresti varba otsa, sest mõnikord on vaja joosta viimasel minutil metsapausile vms.

Toit ja jook. Kindlasti teate, et bensukate ja teeäärsete väikepoodide valik on väike ning hinnad krõbedad. Tegelikult Baltimaades, Poolas ja Tšehhis pole hinnad veel kõige kallimad, kuid Austria ja Sloveenia hinnad rabavad teid kindlasti. Mina soovitan teil pakkida plastikkarpidesse erinevaid sööke, mida on mugav teel ampsata. Kindlasti võiks seal peale kuivemate toitude olla ka puuvilju ja võimaluse korral marju. Soovitan vältida magusaid jooke, krõpse, šokolaadi, sest kogemused on näidanud, et need pole mugavad söögid (kleepuvad ja puru tekitavad), ning võivad nõrgema kõhuga inimestel ajada südame pahaks. Suured veepudelid on küll odavamad, kuid neist on ebameeldivam juua, seega pigem ostke autosse pooleliitriseid pudeleid.

Ja rääkides edasi nõrgema kõhuga kaassõitjatest. Meie pisike oksekollike on Anne Mai, kes võib terve reisi olla täiesti okei ja korraga väljutada terve maotäie enda peale. Tema puhul on meil alati varuks tugevamad kilekotid. Hea, kuid vähemalt kaks kilekotti oleks allarullitud (nö lahti tehtud), sest kogemus on näidanud, et kui tuleb, siis on vaja kiiresti see kuhugi oksendada. Lisaks veel nipp, et õnnetuse korral poleks vaja auto pagasnikusse riideid otsima minna - pakenda igale reisijale hädaabiriided, mis oleksid auto salongis. 

Kui reisi alguses on kõikidel meel juhuuu, siis poole päeva pealt hakatakse uurima, kuna me juba kohale jõuame ja, kuna me IKKAGI nüüd kohale jõuame. Loomulik. :D Ma ei soosi mingil juhul igapäevaselt nina tahvlis-arvutis-telefonis istumist, kuid pikema sõidu puhul teen erandi. Näiteks mina ei saa autosõidul raamatut lugeda, sest pea hakkab ringi käima. Samas ussi- või kommimängu mängida pole probleem. Telefoni või tahvelarvutisse võiks tõmmata neid mänge, mida saab ilma internetita mängida. Kindlasti pakkida autosse laadijad, mis neid pille elus hoiaksid! 

Olles kuskil in the middle of nowhere, võib juhtuda, et raadio pakub teile 100 kohalikku kristlikku raadiot ja ühte mõnusa tümpsuga raadio, mis sahiseb. :D Uuemate autodega saab telefoni bluetoothi või juhtmega ühendades kuulata playlisti, kuid vanemate autode puhul võiks kõrvetada mõned CD-d. Meie lastele meeldivad väga Vikerraadio õhtujutud, ning ma usun, et ka teie lapsed kuulaksid neid heameelega. 

See on küll veidi ebatervislik soovitus, aga samas suuresti abistav. Kui te olete pikalt autos sõitnud, ning on näha, et lapsed on surmani tüdinenud, soovitan teha peatus mäkis. Miks? Sellepärast, et enamikes mäkkides on tehtud lastele tegelustoad, kus saab ringi joosta ja mürada. Uskuge, isegi pool tundi aktiivset tegevust toob mudilastele naeru näole, ning saate rahulikult teekonda jätkata. 

Lõpetuseks üks kurb uudis. Oeh. Detsembris juhtus nii, et meile tulid suuremad väljaminekud, kui olime planeerinud. Maksime suurema koguse liha eest, tellisime kütteõli, ning lisaks ka minu hambaravi arve. Loobusin enda sünnipäeva kingitusest ja ütlesin Igorile, et võin selle vastu võtta iga kell mõnel teisel kuul. Mul oli maailma parim sünnipäev koos pere ja sõpradega niikuinii! Aga ma nägin, et rahaga ja eelarvega kalkuleerimine ajas mu kaasa nukraks, leevendasin ta mure. Ütlesin, et kogume uue fondi suveks, ning lõpuks ometi saan talle näidata neid imelisi seentest-marjadest ülekülluses eesti metsasid, Peipsi järve ja Euroopa suurimat Munamäge (teate mõnda suuremat Munamäge v?) vaatega imelisele Lõuna-Eesti maastikule. 

Mul on nii kahju praegu, et ei oska seda kirjeldadagi.. Lubasin suure suuga (hea mutt, kes lubabki, eks!) külastada sõpru, pereliikmeid, süüa iga päev ühe burksi ja nüüd on selline lugu. Ma loodan südamest, et olete veidike kannatlikud, ning juba suvel kohtume! 

Aga teie parem kirjutage mulle, kuidas teil on läinud perega pikem autosõit, ning ehk saate mullegi nippe jagada! :)

Jaanika




21 Responses to “Pika reisi näpunäited”

  1. See postitus on hetkel minu jaoks nii teemasse, sest hakkan homme Eestisse lendama, aga praegu istun oma riidehunniku otsas ja kohe mitte ei viitsi asju pakkida. :D Sinu soovitustega olen ma täiesti nõus, sest ka meie oleme mitu korda autotripi kasuks otsustanud. Küll aga siis, kui pikemale Eesti-puhkusele läheme, näiteks suvel. Hetkel läheme kaheks nädalaks ning kui sellest juba neli päeva sõidu alla läheks, hakkas natuke kahju.
    Ka Rumeeniast Eestisse on umbes 2000 km ning meil on sõiduks kulunud kaks päeva ja üks öö. Ööbime alati Poolas, ühes ja samas kohas, suure raudvärava ja turvamehega hostelis, et keegi öösel autot pihta ei paneks. :) Lisaksin seda, et autosse võtan alati kaasa niisutavad silmatilgad, sest pidevalt konditsioneeriga autos olles muutuvad mu silmad niii tundlikuks ja kuivaks, et pärast tulevad nagu krõpsuga lahti.

    Imelist jõuluaega Sulle ja Sinu perele! :)

    ReplyDelete
    Replies
    1. Sa võid mulle selle hosteli nime öelda. See raudvärav kulub marjaks, kui me võtame auto katusele lisapagasi. :)

      Ilusaid jõule Eestis! :)

      Delete
  2. Jagaks ka veidi nippe :

    Reisi planeerimiseks soovitan soojalt Via Michelin'i lehekülge. Seal on kõik vinjettid jm kirjas + saab valida teekonna just auto järgi (diisel, bensiin) pluss arvutab enam vähem välja sõidukulud.

    Teiseks soovitan internetist vaadata erinevate riikide kütuse hindu. Nii saab kohe kõik tankimised ette ära planeerida. Kindlasti tankida linnast väljas!

    Kolmas soovitus : süüa seal, kus söövad rekkajuhid! Hinna ja kvaliteedi suhe garanteeritud. Pluss nad oskavad soovitada, mida võtta ja mida jätta.

    Neljas soovitus on osta endale Euroopa kaardid. Juhul kui GPS hakkab jamama, saab ruttu kaarti vaadata. Meile on ikka ja jälle kaart ära kulunud.

    ReplyDelete
    Replies
    1. Kaart on tõesti geniaalne! Muuseas Igor on täiesti Michelini lehe sõltlane. Pidevalt jagab mulle sealt mingit infot, ja mul on mhmmm - can we just drive? :D

      Delete
  3. Mul on nii kahju, et teie reis ära jääb, aga ehk suvel ongi toredam :)

    Mis puutub pikkadesse autosõitudesse, siis oeh.. mind peab ikka väga tungivalt meelitama, et ma oleksin nõus sõiduga mis üle kolme tunni kestab. Esiteks ma kardan meeletult liiklust, nii et ma istun terve aja kramplikult ja ei suuda kuidagi ära olla. Teiseks olen ma see põiepidamatusega tegelane ja eks ma võiks seda nimekirja jätkata. Kui me kunagi otsustame autoga Eestit väisata, saab see mu õudusunenägu olema :D Bruno muidugi väidab, et pikad autosõidud on osa puhkuse nautimisest. No ma ei tea, meil on erinevad arusaamad. Ma ütlesin talle juba ammu ära, et kui me kunagi siin ookeaniäärde lähme, siis mina lähen lennukiga ja tema võib rõõmsalt oma autosõitu nautida :D

    ReplyDelete
    Replies
    1. Ma mõtlen ka sellele, et suvi on veelgi ägedam Eestis. Siiani on Igor näinud ainult külma ja halli Eestit. :)

      Muk hakkavad autosõidul jalad rämedalt valutama. No need on nii pikad lihtsalt, et ma ei suuda istud, nii et ma neid ei siruta. Ausõna, närvi või otsast. :D

      Kuule, aga sa ju saad veel mõnda aega tasuta hüvesid nõuda lennureisil koos pisemaga. :)

      Delete
  4. Ma arvan, et põhilisi nippe ongi just lastega reisides vaja. Kindlasti tasub autosse võtta mingi suur sall või miks mitte lausa pleed ja PADJAD. Esiteks hoolimata sellest, et tagaistmel olijatel justkui oleks mugavam, on neil vastupidi kitsam ja vaja pidevalt sipelda ja uut asendit otsida. Nii on mingi tekk ja padjad hea, sest siis saab küll ühel pool üksteise otsas pikutada, küll teisel pool.

    Me käisime mõned aastad tagasi autoga Ungaris ja kuigi autos oli 4 täiskasvanut, oli seal ka üks laps. Õnneks ta väga palju igavuse üle ei nurisenud, aga kui mina, kes ma võin rahumeeli terve sõidu tukkuda või lihtsalt aknast välja vaadata, siis kuskil pool tundi enne kohale jõudmist oli temal ikka täitsa närv püsti ja nõudis tegevust :D Lõpuks mängisime erinevaid sõnamänge ja mõtlesime ise uusi välja. Mõned julgemad seltskonnad võivad miks mitte ka koos laulda - lühematel sõitudel olen sama neiuga isegi vahepeal häälepaelad valla lasnud. Teisi see otseselt seganud pole ja lapsel on vähemalt lõbus. Täiskasvanud on ju teadupärast palju kannatlikumad. Muusikast oli meil muidugi see nali, et oli kokku vist kaks plaati kaasas :D Üks neist oli Johnny Cash ja teine oli mingi 90date diskohitid :D :D Lõpuks oli Cashi plaat kõik peas ja härra hakkas isegi meeldima :D

    Oleneb muidugi reisist, aga meie oma algas nii vara hommikul, et keegi süüa veel ei tahtnud. Külmakotiga olid esimeseks eineks kaasas võileivad ja õhtul tegime järgmise hommiku sõidu jaoks samamoodi võikud valmis. Ja siis loomulikult Sinu mainitud snäkid. Nendeta lihtsalt ei saa, sest üks asi, see ju peletab igavust. Loomulikult on tee peal ka söögipausid, aga pidev näksimine on sellisele istumisele veidi leebem kui üks suur söök ja autosse seda siis seedima.

    Oeh, mul tuli praegu selline isu kuskile Lõuna-Euroopasse autoga vurada :D

    ReplyDelete
  5. Siis nüüd vut-vut imeilusast kesklinnast pilte treima, sest lubadus oli, et teed neid Eestis.. Minu õnn muidugi! Sest su juba tehtud pildiseeria oli imeline.. Ja äkki sedasi tuleb rohkem jõulutunnet siia ka ;)

    Piret
    Tartu

    ReplyDelete
    Replies
    1. Ma üritan mõni õhtu Novo mesto turul käia. Päevavalguses oli veits mage, aga ehk õhtul annavad tuled rohkem efekti. :)

      Delete
  6. esimene mitte nii pikk autosõit oli vist Slovakkia suusareis. Laps oli 1,4a vana ja kuna sõit oli päev+öö, siis probleeme polnud. Leedus tuleb alati sirutuspeatus teha ning veebruaris-märtsis läheb siiski suhteliselt vara pimedaks, nii et jäädakse vara magama ja ärgatakse hommikul sihtkohas.
    Sama reisi sai korratud siis kui lapsed olid 1,1 ja 3,4a vanad ja toimis ka hästi. Siis suurema lapsega käisime siis kui ta oli 5-aastane (kohevarsti 6 saams) suvel Budapestis ja Ungaris tiirutamas. Siis vist oli juba ostetud ka autotelekad, st et kaasas oli hunnik filme, mida hämaramatel hetkedel vaadata. Sellise reisi tegime juba teepealsete ööbimistega. Meie nipp on see, et läbida maksimaalselt Poolat ööga, st et jõuda ükskõik kummalt poolt tulles teisele poole Varssavit. Seega ööunele minek 2-3-4 ajal ja siis hommikul juba edasi. Kui ei ole suusareisile minek, siis on hommikuks-lõunaks võetud ka mõni vaatamisväärsus - tore linn, kus kolada ja konte kangeksjäämisest hoida. Kuna see reis läks hästi, siis aasta hiljem läksime 2 lapsega juba autoreisile, mis läks välja Andorrasse ja Hispaania lõunarannikule.
    Sel eriti pikal reisil vedas, et saime laevaga Riiast Travemündesse, siis oli järgmine ööbimine juba Luxis, kus olime paar ööd paigal, siis telkisime Prantsusmaal ja jõudsime pikemaajalisse staapi Carcassonnes ning sealt siis käisime mingi hetk ligi nädalaks Andorras ja Hispaanias. Need on juba lühemad sõidud ning õnneks on auto nahksisuga... sest sel reisil suutis väiksem laps mitu korda oksendada - sõit mägedes ei ole päris tema teema. Nii et siis sai turvatooli pandud lisakate ja kott oli käepärast ja sai sõnad peale loetud, et vaja kindlasti öelda kui olemine kehvemaks läheb. Aga lõbustuseks pikematel teelõikudel oli endiselt autotelekas + mõistatusraamtud kummalgi lapsel + küsimusteraama + nii endale sobiva muusika kui anekdootide kui lastelauludega plaadid.
    Suusareis Austriasse pole autoga probleem, talvel on lihtsalt tüütu riietega. Autos tuleb joped ära võtta, jalanõudest tahad ka varbad välja sikutada jne... suvel õnneks on mugavam - nii riiete kui jalanõudega.
    No ja sel suvel käisime lastega Austria-Sloveenia-Horvaatia-Montenegro-Bosnia-Hertsegovina-Tšehhi tuuril. Nipp on see, et suvel peab olema kaasas telk, veekeetja, pakipudrud, autokülmik, gaasi"pliit", spetsotsaga vargapesa, lastele telefonid, tahvlid, autotelekad, hunnik filme, muusikaplaate, paar raamatut, õhtuseks tšilliks led-latern ja elu on ilus :)

    ReplyDelete
    Replies
    1. Priimus on eriti abiks prantsusmaal, kus ei pruugi pärastlõunal ka bensukast sööki saada. see-eest on aga mitmeid istumiskohti - nii et siis saab ise purgisupist või pakipastast mingi roa kokku keerata ja samal ajal saavad lapsed joosta ning ise saab jalgu sirutada. Ja GPSide kohta ütleks seda, et kindlasti peab peale Sygicu (mis ei oska eriti hästi täpsele aadressile juhatada) ka google maps ning veel mõni programm. Kui läbid mingit maad pikemalt, siis tasub osta moblasse-tahvlisse kohalik kõnekaart ning saab probleemideta kasutada ka netti vajavaid GPS-kaarte + kindlasti on vajalik ka booking.com'i kasutamine juhuks kui telkimisplaanide korral tekib kohutav padukas või öösel ei leia öömaja, siis saab kas bronnida või lihtsalt vaadata, kuhu tasuks minna ja ukse taga uurida, kas tube on (tavaliselt nii öösel bronnida enam ei saa, see õnnestub siis kui lõuna ajal vaatad, et ilm läheb metsa ja vihmaga pikalt sõita ei viitsi, et läheks kusagile hostelisse või hotelli).

      Delete
    2. Ma ei tea, kuidas sind tänada selle ülipika ja sisuka kommentaari eest. :) Ja eriti kuluvad need Prantsusmaa nipid ära, kuna ülejärgmine suvi on see meie sihtkoht. :)

      Aitäh!!!

      Delete
  7. Seda mäki nalja praktiseeris minu ema minu ja mu õe peal üsna tihti. Ei kurda! (üsna kaval kusjuures.) Ma mäletan vaid seda, et ma vajusin peale mäkki koheselt nokki... ja magasin terve sõidu nagu ingel :'D

    ReplyDelete
    Replies
    1. Peale mäkki tulebki nokk. :D

      (emade vanasõna)

      Delete
  8. Me oleme kôvad sôitjad, Türgist on harjumus sisse jäänud ja 3- tunnine sôit tundub täna nagu kiviga visata. Suvel sôitsin 700 km tüdrukutega üksi, kôik eelpool loetletud nipid olid kasutusel ja ega mul muud eriti lisada ei olegi. Näksimist ja juua, ipad ja muusika, audioraamatud ja kaasaskantav dvd mängija. Neile on alati autos ka joonistada meeldinud, sellisel juhul katsun vildikatest hoiduda, sest korgid kipuvad kaduma ja hiljem on palju plekke. Väiksemate laste puhul oli täiesti asendamatuks abimeheks MyPotty kaasaskantav pott. Sellega on istutud nii bensiinijaamas kui metsaveerel- soovitan väga!
    Kahju, et te Eestisse sôitmise plaanist loobuma pidite. Suvel on loomulikult ilusam, aga tean omast käest, kui raske on sellistest toredatest plaanidest, mida on kaua oodatud, loobumine.
    Meie oleme juba teist jôulu Zagrebis ja mulle tegelikult sobib. Meil on oma tavad ning saame tôesti puhata ja koos olla, mitte Eestis edasi- tagasi kiirustada ja halbade teeoludega vôidelda.
    Zagreb ootab teid külla- meil on siiski selle aasta Euroopa ilusaim jôuluturg, kesklinna liuväli on lihtsalt fantastiline ning mu piparkoogid tulid päris head välja!

    ReplyDelete
    Replies
    1. Jaaa! Kaasaskantav pott on ka hea mõte. Meil juhtus esimest korda teel olles see lugu, et lapsel läks kõht lahti (in the middle of nowhere, talvel), ja panime ta autosse potile istume. Einoh, tal oli kõik jumala okei, aga kõrvalistuv õde oli näost roheline. :D

      Delete
  9. Kas sul on kuskil Igoriga tutvumislugu ka kirjas? Kuidas sa üldse Sloveeniasse sattusid? Tundute nii ühtehoidev ja armas pere olevat:)

    ReplyDelete
    Replies
    1. Aitäh! :)

      Ma olen postitustesse pinnapealselt pistnud meie tutvumislugu, aga nö samm-sammult tervet lugu polegi vist kirja pannud. :)

      Delete
  10. Hei! Olen su blogi nüüd mõnda aega jälginud, eelkõige sellepärast, et olen ise ka eestlane välismaal. Su blogipildid on alati imeilusad ja suhtumine on mõnusalt optimistlik, aga samas oled kahe jalaga maa peal.
    Nüüd tekkis aga küsimus (võimalik, et oled seda kusagil põhjendanud ka), aga kui just mainisid, et majanduslikult pole võimalik Eestisse sõitu ette võtta, siis miks te ikkagi lennuki kasuks ei otsustanud? Või ei lenda sealt tõesti ükski odavlennufirma kasvõi ühegi sobiva ümberistumisega Tallinnasse? Elan küll ühes teises riigis, aga samuti 2000km kaugusel ja isegi, kui meil auto oleks, oleks see täiesti ebaratsionaalselt aja- ja rahakulukas reis. Ryanair on nii odav, et Eestis käia on odavam, kui rongiga riigisiseselt kusagile sõita. :D

    Igal juhul ilusat jõuluaega ja tänan juba ette kõigi nende imeliste retseptide eest, mida ma kindlasti proovida tahan ja mis mulle ilmselt mitu lisakilo kingivad :D

    ReplyDelete
    Replies
    1. Aitäh vahva kommentaari eest! Sellised kommentaare lugedes tekib mul alati hea tuju. :)

      Oh, kui meil oleks vaid Ryanair. :D Tegelikult meil on Wizzair, ja sellega saab ka päris hea hinnaga sõita, aga mitte otse Eestisse, vaid läbi UK. Ja siis on ka nii, et päevad ei kattu (et sõita edasi Ryanairiga Eestisse), ja minu teada ka lennujaamad enam mitte. Kui aus olla, siis Eesti ja Sloveenia vahel pole ühtegi otselendu. Kõige "otsem" lend on läbi Helsingi ja see töötab ainult aprillist oktoobrini. Üks teine vaheistumisega lend on läbi Saksamaa. Piletite hinnad on 250-350 € inimese kohta, need odavad siis. :D Hetkel oleme arvutanud ja kõige odavam on siiski autoga. Kui võrrelda lennukiga, mille kõige odavam kulu oleks 1000 € ja auto, millel on see umbes 300-400 €. Viimane küsimus on see, mida Eestis edasi teha. :) Tahaks Viljandisse, Valka, Kursessarele - noh, nii kõikjale. Ja kahjuks meid pole ees ootamas auto, mis tuleks taaskord rentida.

      Aga kunagi ühel ilusal päeval tuleme kindlasti lennukiga, sest närvikulu on hindamatu :)

      Delete
    2. Ja lisakilodega on nii, et üritan järgmisel aastal tervislikumaid retsepte pakkuda. Mulle endale kuluvad need ka ära! ;)

      Delete