Wednesday, November 25, 2015

Poolepäevane kass

Täna oli kuidagi selline 'meh' päev, ilm hall ja sombune, ning tuju täpselt nii palju, et klõpsida telefonis kommimängu. Kui aus olla, siis mind hirmutavad sellised aeglased energiavaeguses päevad. Minus tekib tunne nagu oleksin täiesti kasutu putukas, samal ajal, kui ülejäänud inimesed siin maamunal töötavad 24/7, et toidu lauale tuua. Palju teist töötavatest inimestest võtavad päeva vabaks põhjusel "ouu äää, deprekas on"? :D

Üht, mida olen mõistnud on see, et laiskus-depressioonist vabanemiseks on vaja midagi ette võtta. Ükskõik, mis toob hingele rahu. Minus tekitab hea tunde, kui vetsu kraanikauss läigib (ma ei tea, miks just see kraanikauss alati nii kiiresti määrdub!), või toas pole ühtegi puhtapesu korvi, mis ootab triikimist. Eriliseks lemmikuks on muidugi puhtusest nurru löövad põrandad ja värskelt vahetatud voodipesu.

Tegelikult pole alati nii lihtne mugavusstsoonist väljumiseks. Näiteks täna võtsin ennast kokku alles siis, kui tüdrukud tulid koju. Seda olen endale lubanud, et neid ootab alati ees rõõmus ema, kel on hea meel neid näha - sest tegelikult ju on nii! Lihtsalt mõnikord tuleb natuke rohkem pingutada, sest postiivsus on nakkav ja ma tahan, et nad näeksid kodu sooja ja turvalise paigana.

Nagu arvata võite on lastega tegevuse leidmine võrreldes enda sundimisega palju lihtsam. Sel ajal, kui Anete tegi kodutööd, vaatasime Anne Maiga üle vanad nuputamisvihikud - neid on ajaga tohutult kogunenud, ja osad olid puhta poolikud. Istusin tütrega kahekesi ühel toolil, vaatasin teda, mõistes, kui hästi suudavad lapsed mind mustast august valguse poole tuua. 

Et mitte tunduda liiga kurvameelsena, panen kirja mõned tegevused, mida on tore kodus lastega ette võtta:

- pliiatsite teritamine ja pliiatsikarbi korrastamine. Tavaliselt sinna satub kõike muud ebavajalikku, mis peaksid leidma koha prügikastis või pesa kuskil mujal. Lastega on tore koos organiseerida asju omale kohale, sest tihti on nad targemad, kui mina ja teavad täpselt kuhu suvaline (minu jaoks suvaline) paberitükk käima peab. Pliiatsite teritamine on tohutult mõnus ja rahustav, ning lõpptulemusena on hea vaadata, kuidas lapsel on palju suurem valik pliiatseid. 

- pannkookide praadimine. Lapsed tulevad tihti minult küsima, kas nad saavad köögis aidata, kuid olen pidanud ei ütlema, kui see on liiga ohtlik (pritsiv rasv, terav nuga jne). Samas pannkoogid on üsna sõbralikud tegelased ja neid on ohutum valmistada - lapsed saavad ülesandeks taigent pannile valada, samal ajal, kui mina keerutan panni. 

- küpsise või piparkoogitaigna vormidega lõikamine. Meie köögilaud pole just kõige suurem, seega iga tüdruk saab ise enda pannitäie luua. Mina rullin neile taigna lauale, ning nemad saavad teha lemmikvormidest piparkoogid. Koos tõstame piparkoogid pannile ja hiljem asetame taldrikule jahtuma.

- viimasena kirjutan teile tegevuse, mida võtame ette õhtupooliku lõppedes, enne kui tüdrukud tudumaale purjetavad. Samal ajal, kui lapsed on voodites, olen mina pikali lastetoa pehmel vaibal ning panen tööle Vikerraadio õhtujuttude äpi. Seal on mitmeid erinevaid muinasjutte, loomalugusid ja järjejutte. Hihi, mina kuulan heameelega neid vanemaid lugusid, mis algavad ja lõppevad lauluga "väikesed lapsed kõik magavad juuubaaa..". :) Jutud valime kordamööda, ning mõnusa õhtujutu saatel jätame päevaga hüvasti.

Tõmban nüüd otsad kokkupoole, sest Igor tuleb koju ja mul on vaja arvutilainelt voodilainele ümber lülituda. Viimasel ajal on mul postituste kirjutamisega läinud meeletult aega, sest olen überhalb "multitäskija". Või tähendab, see on üks külgedest, mis vajab harjutamist. No, kui raske saab olla Facebookis jutustamine, Youtube' muusika valimine ja blogimine?! :D

Mõnusat õhtut, ja kui sa loed järgmisel päeval, siis ilusat päeva sulle! :)
Jaanika




2 Responses to “Poolepäevane kass”

  1. Ma ütlen ausalt, kui mul oleks võimalik kodus olla depressiooni pärast, siis ma ka oleks kodus. Aga mul pole, sest elada ja süüa on vaja ning paraku on selle tarbeks vaja käia tööl. Ükskõik kui nüristav see töö ka poleks.
    Kuid ma nõustun sellega, et parim viis energia saamiseks on midagi teha - koristada, minna õue jalutama, riisuda lehti vms., sest kodus toas lösutades ning filme vaadates...aeg kaob ja ongi tunne, et teed ja oled mõttetu.
    Muidugi teil on seal nii ilus lumi, meil on ainult mingi porine ilm :D

    ReplyDelete
    Replies
    1. Sul on täiesti õigus - ma heameelega oleksin ka kodus, kui meel on must, aga tõesti, kui on vaja tööle minna, siis lihtsalt tuleb minna.

      Ma olen täiesti teadlikult keelanud endale sarjade vaatamise, kuna need on kohutavad ajaröövlid! Paar episoodi ja terve päev on raisku läinud.

      Ilus lumi on, kuigi pooleldi sulanud juba. Ma juba ootan sooja, sest täna käisin jalutamas, ja kann külmus ära. :D

      Delete