Thursday, November 26, 2015

Kuldne ehtekauss

Sel aastal pean plaani teha sõpradele pisikesed kingitused, mis poleksid kallid, kuid samas praktilised. Ma olen kuulnud, et inimestele ei pruugi alati meeldida isetehtud vidinad, ja üsna suur võimalus on, et kingituse saajal pole sellega midagi peale hakata - võtame näiteks mõne dekoratiiveseme.

Minu silmis on ehtekaussidel alati eesmärk, kuna igal õhtul eemaldan kõik ehted. Hetkel on meil Igoriga kahepeale kaks väikest kausikest, kuhu mahutame paar ketti, sõrmuseid ja mõned kõrvarõngad. Ülejäänud, mida vähem kasutame, on kaanega puukastikeses luku taga.

Näitan teile viimasena valminud ehtekaussi, mille tegin voolimismassist. Vabalt võib kasutada õhukäes kuivavat savi, või sellist savi, mille pistad ahju. Vaja läheb veel rulli, vormi, alust, lappi, templeid või linikuid ning värvi, pintsleid, liimi ja sädelust. Lisaks on vaja sellist alust, kuhu paned hiljem kausi kuivama nii, et ääred vajuvad alla ja tekib kausi kuju.

Alustuseks rulli mass alusel lapikuks - mina jätsin massi üsna paksuks, ning kohe seletan miks. Mul on ainult pisemad vormid, ja selleks, et saada suurem ehtekauss, rullisin väljalõigatud massi hiljem õhemaks. Seejärel lisa templitega kausile kaunistused. Kui sa kasutad kaunistuseks linikuid, siis aseta linik massile, kui rullid, ja enne, kui asetad vormi. 


Mina kasutasin kuivamisalusena Nutella klaasi, mis on alt ümar. Ehtekauss kuivas seal ühe päeva, ning soovitan peale 12 tundi see ümber keerata, et alumine pool saaks õhku.

Samal moel nagu jõuluehetega, lisasin pintsliga kausi sisemusele värvi ning pühkisin need lapiga ära. Kuldsed ääred sain nii, et värvisin need taas, ning 5 minutit hiljem lisasin sädelusega liimi.

Kas sul oleks hea meel saada ehtekaussi jõulukingituseks - kannaks see praktilist eesmärki?

Jaanika




12 Responses to “Kuldne ehtekauss”

  1. Appi, Sa küpsetad nii hästi, et minul Sinu blogisse enam tühja kõhuga asja pole ja nüüd tuled uue iludusega lagedale :) Väga ilus kauss. PS. Naljakas kokkusattumus. Mu tütar pidi täna kirjutama kooli detektiiviloo ja selle peategelane oli kaotanud ära oma kuldehted, mida ta tavaliselt hoidis oma kristallkausis :) Loomulikult tuli kohade eradetektiiv ja algas uurimine :)

    ReplyDelete
    Replies
    1. Ah, kui põnev! Mulle tuli nüüd meelde, et kuigi ma olin põhikoolis puhta kolmeline, siis fantaasia mul lendas ja lugusid võisin lõpmatuseni kirjutada. :)

      Mul on sama lugu, mis sinulgi ja sellepärast õhtuti enam blogisid ei loe. No ei jõua enam suunurki puhtaks pühkida!

      Delete
  2. Väga lahe kauss! Eriline ja kaunis! Mulle küll selline kingitus meeldiks, sest isetehtud asjad on alati erilised ja hingestatud. :) Pealekauba ehtekauss on ka praktiline. :)

    ReplyDelete
    Replies
    1. Aitäh! Mul hinges püsis lootus, et sellised kausikesed oleksid head kingitused. :)

      Delete
  3. Selliseid ilusaid isetehtuid kinke ma ainult sooviksin leida kuuse alt!!!

    Parimat,
    Kristi

    ReplyDelete
    Replies
    1. Ma ei tea, kas sa Kristi oled mu sõbranna Kristi, kui jah, siis ma tean, miks selline vastus. :D

      Delete
  4. kahjuks pole me kunagi kohtunud, aga sinu blogi ja pere on mulle kuidagi n-ö mônusalt pôue pugenud:)

    ilusat jôuluaega,
    Kristi

    ReplyDelete
    Replies
    1. Oi, kui armas sinust - aitäh Kristi :)

      Delete
  5. Nii armas kausike ning mul oleks ainult hea meel leida selliseid kingitusi oma kuuse alt! Hingega tehtud asjadel on ikka kohe teine hõng juures :)

    ReplyDelete
    Replies
    1. No sina said ju eelmine aasta minult koduseid kingitusi, seega ma täiesti usun sind. :D

      Delete
  6. Kausike on armas, aga meil ilmselt oleks kõik ehted peagi Mirdi poolt sellelt omastatud. :) Kust sa aga nii ilusaid templeid oled saanud?

    ReplyDelete
    Replies
    1. Aitäh!

      Templid sain kingitusena mõnda aega tagasi, just siis kui mul oli neid hädasti vaja ja otsisin isegi. :)

      Delete