Thursday, October 22, 2015

Wedding stories part 2: getting ready + photoshoot

See suvi oli minu jaoks nagu koolivaheaeg, kus sain ärgata ja magama minna kuna soovisin. Kuid kooliajast oli jäänud sisse rutiin ärgata iga hommik hiljemalt pool seitse. Sama juhtus ka minu pulmapäeval, ning kella seitsmeks pandud äratust polnud vajagi.

Esimese sammuna astusin meie toa rõdule ja uurisin ilma. Püsis väike lootus, et ehk täna pole metsikult kuum, vaid pilvine ilm. Ning tõesti, õues oli jahedam, kui tavaliselt, ja imeilusat vaadet metsale kattis õhkõrn udu.

Otsustasin, et kõigepealt võtan ette ühe mõnusa dušši, ning seejärel läheme kaeme, mida pakub hotelli hommikusöögilaud. Kuna õhtusöök oli viimasepeal, olid meie ootused kõrged ka hommikusöögiks - ning me ei pidanud pettuma. 

Tundsin ennast jätkuvalt rahulikult. Pakun, et abiks oli eelmine õhtu, kui saime rahulikult tšillida ning unustada kõik pulmadega seonduvad kohustused.

Minu valmistustiim ehk mu juuksur ja meikar Inga tuli koos mu õega hotelli, kus selgus esimene takistus. Olin täiesti unustanud, et mu pruutneitsi annaks üle kotitäie juukseviimistlustooteid, mille ma tellisin temaga Tšehhist. Kiire kõne Martinale, ja juba ta oli meie poole teel.

Peagi saabus ka meie fotograaf Maja Jokic, kes oli just täpselt nii tore nagu meie kirjavahetuses ta oli mulle tundunud. Inga alustas minu juustega, ning samal ajal haaras Maja kõike, mis toimus meie ümber.

Toas valitses mõnus õhkkond, ning ma tundsin ennast nagu tõeline printsess koos parima meeskonnaga.

PS! Pulmasaaga esimest lugu saab vaadata SIIT.

♡♡♡ 

On the morning of my wedding day there was no purpose for the alarm to wake me up because half an hour before it, I had already opened my eyes. Immediately I went to the balcony to gaze the amazing view on the forest and also to see if the wedding day is going to be hot or slightly cooler. 

Since the dinner at the hotel's restaurant was amazing, we had high hopes for the breakfast also. We were not let down and after a strong breakfast we headed back to our room for my preparations.

The first people to arrive the hotel were my hair stylist and make up artist Inga and my sister Merili. I had totally forgotten to tell my made of honor Martina to give the hair styling products to them so I called her and she immediately came to us. Phew, thank you for being so quick!

Soon our photographer Maja Jokic arrived and I was so happy to see her. She was just like I imagined her - a very sweet person with excellent skills. 

Inga started with me and I felt such a great atmosphere around me, with the best people in my life.

PS You can read our wedding saga first part HERE.








Peale soengu valmimist alustas Inga minu meigiga. Leppisime kokku, et kuna mul on üsna hele nägu, teeb ta mulle tagasihoidliku meigi. Kõige naljakam oli see, et iga kord, kui olin sammuke lähemal valmis saamisele, ahhetasid kõik inimesed ruumis. Ma ise olin pigem "what, what.. näidake mulle ka, mis toimub!". :)

♡♡♡

After getting my hair done, Inga started with the make up. We decided that she will do a gentle and light make up due to my fair skin. It was so funny how people were gazing every time I was getting closer to being ready. And I was like - what, what.. can I see the mirror please? :)









Samal ajal, kui Inga tegeles meigitööga, võttis mu kallis õde ette pulmakleidi, ning sättis korseti paelu õigesse asendisse. Mul on nii hea meel, et ta oli minuga sel ilusal päeval toeks igal hetkel. :') 
 
♡♡♡ 

While Inga was preparing the make up, my sister started to get my dress ready for me. I am so grateful she was always there for me and helping me with every step. Love you, sista! :')






Täiesti märkamatult oli möödunud tunnid, mil ärkasin ning saabunud hetk, mil oli aeg kleit selga tõmmata. Hetkel, kui mu õde paelu kinni tõmbas, oli mu ümber korraga kõik toas viibivad inimesed, ja jällegi oli see hetk, kus mina olin alles ärkamas, ja nemad said näha kogu ettevalmistuse tulemusi.  Taaskord olid nad rõõmsalt ahhetamas ja mina segaduses, kas kõik on ikka hästi.

♡♡♡

Suddenly it was time to get dressed! I mean, it was like we just arrived to have a relaxing night and boom, here was the moment to wear my wedding dress. When my sister was adjusting the laces, I could see everyone's eyes on me and felt like the prettiest princess in the world.









Ma ei oska sõnadesse kirja panna seda hetke, kui mul oli kleit seljas. Mu parimal sõbrannal olid pisarad silmis, mu pruutneitsi ja mina lehvitasin kätega näo juures, ja ütlesin, et see on nende süü, et nad mu nutma ajasid.

Märkamatult oli saanud aeg, mil kogu meeskond tõttas tagasi koju. Peale minu võttis Inga ette veel teistegi meigid ja soengud, ning aeg tõttas rutakalt. Jäime Martinaga kahekesi hotellituppa nautima jahutavat konditsioneeri ja ootama aega, mil Igor tuleb mulle järgi.

Viimane pilt enne Igoriga kohtumist!

♡♡♡ 

It is so hard to put into words how I felt, finally being ready and wearing the dress. My best friend and maid of honor had tears in their eyes and I told them they made me cry also. :')

After I was ready, the whole team, besides Martina and photographer, left for home, cause there were still some preparations to do. 

We had our final moment chilling in cool room (got to love the air conditioner!) and waiting for Igor to arrive.

Last photo before meeting Igor.


Ma laenasin Britti ideed, ning tahtsin, et minu ja Igori kohtumine oleks üllatus, kus ma vaikselt hiilin tema juurde, ning ta ootab mind. Juhtus aga nii, et kui fotograaf läks temaga pargis kokku saama, ning mu pruutneitsi Martina neid otsima, siis ta leidnud kumbagi. :D Vaeseke jooksis terve pargi kõrgetel kingadel läbi, ja siis jällegi tagasi minu juurde.

Otsustasin, et aitan tal otsida Igorit, kuid isegi mina ei näinud teda. Pargipingil puhkas jalga hotellikülastaja ja ma laenasin temalt helistamiseks telefoni. Jumal tänatud, et olin viimasel nädalal andnud mitmetele inimestele Igori numbri ja see oli mul peas. Enda telefoni jätsin ju tuppa. 

Igor oli fotograafiga läinud imearmsa tiigi juurde, mis asub tiba varjatud kohas, ning polnud hästi nähtav. Kõik ikka selleks, et Igor mind enne ei näeks. Kahjuks ei näinud minagi enda tulevast. :D

This is it! Sammusin tema poole, ning nägin Igorit tiigi ääres koos fotograafiga ootamas. Lõpuks oli ärevus mindki murdnud, ning pisarad hakkasid tasapisi silmadesse voolama.:')

Ma ei kirjuta teile sellest hetkest rohkem, ning lasen piltidel rääkida kogu loo.

♡♡♡ 

Now I've got a funny story to tell you. I took an idea from a fellow blogger who had her wedding last year. The idea was that I would come behind my future husband's back and surprise him. This meant that he and the photographer would wait for us in the park.

Before I joined them in the park, Martina went to find them and tell me where they excactly went. She told me that they were nowhere and I went to find them. I also didn't have my phone because I left it to my hotel room. Luckily there was one lady enjoying a rest on a park bench and I kindly asked to use her phone. She was bit worried if it's a local or international call. :D But I assured her, it is just a normal slovene number. Thank you so much, kind lady! :)

I was able to reach Igor and he told me they were near pond - it's a place which is more hidden, so that is why we couldn't find them. :)

This is it! I started walking and saw Igor and the photographer waiting for me. My knees were weak and my heart was pounding. Being a cry baby I also could not resist the tears filling my eyes. This moment was so emotional and I felt it cannot get any better.

I will let the pictures do the rest of the talking.


















Ma olin maailma õnnelikuim inimene - kõik oli läinud just nii nagu olin alati unistanud, ning lõpuks sain jagada seda päeva ka Igoriga. Teate, kõik läks ainult paremaks, sest peale pargis pildistamist, ja imeilusa hotellitoaga hüvasti jätmist, ootas meid ees sõit koju. Ning seal ootasid meid ka kõik teised. 

♡♡♡

I was the happiest person in the world! Everything went just as I had dreamed for so long. And the best part was that I could finally share it all with my future husband Igor. We finished the photoshoot, said good bye to our fantastic hotel room and it was time to take the journey to our home where all the people were waiting for us.

 Be ready for the third part! 
♡♡♡

 Jaanika




12 Responses to “Wedding stories part 2: getting ready + photoshoot”

  1. palju-palju õnne ka teile kahele! lugesin su eelmist pulmapostitust juba ammu, aga nagu näha, ei märganud sinna alla midagi jätta. igatahes vaatamata sellele, et mul endal pulmad juba seljataga, tekkis sinu tänast postitust lugedes ikka kerge ärevus hinge ja meenus mu enda 5. september. no ja eriti kihvt oli kogu seda rikkalikku pildimaterjali tekstiga kokku viia. tõesti väga ilus!

    Maiken - Part of me

    ReplyDelete
    Replies
    1. Aitäh kullake! Mul oli nii hea meel sinu uudise kohta lugeda - palju õnne veelkord.:)

      Delete
  2. Väga ilusad ja südamlikud pildid :)

    ReplyDelete
  3. Päris mõnusa ja omapärase käekirjaga fotograaf oli teil :) Selline natuke retro. Ilusad pildid!

    ReplyDelete
    Replies
    1. Valisime hoolikalt ja tema tööd hakkasid kohe silma. Aitäh.:)

      Delete
  4. Mul on nii hea meel, et sa lased meil niiviisi oma tähtsale päevale kaasa elada :)

    ReplyDelete