Thursday, October 29, 2015

Blogi kaanefoto valmimine

Alates sellest hetkest, kui lisasin blogile uue kaanefoto, on komplimente lennanud igast nurgast ja mina suplen nendest nagu kergelt poolearuline. No näete, mida võib positiivne tagasiside blogijaga teha - ajada ta rõõmust hulluks. :D

Mõtlesin, et jagan teiega kaanefoto sünniloo. Alates sellest hetkest, kui sündis idee, kuni Ann, kellele olen igavesti tänulik, pildi siia blogisse üles laadis. Loodan, et ma ei anna kellelegi ideed teha fotot üks-ühele maha, vaid pigem inspireerin looma enda lahendusi.



Viimased paar aastat fotograafiat praktiseerides olen õppinud ühte - keep the expectiations low. Ehk siis, kui lähened uuele projektile, fotolavastusele, mida sa pole varem teinud, võta seda kui eksperimenti. Kodus, täiesti endale tehes, on võimalik miljon korda feilida, nagu minagi olen seda teinud, ning keegi ei pahanda sinuga, et kukkusid läbi. Kui siis ainult suurim kriitik ehk sa ise. :)

Ma olen ennegi maininud, et minu nõrgim koht on lavastuste loomine ja eriti just õige värvikombinatsiooni leidmine, mis annab pildile selle õige fiilingu. Sellepärast olin hoolas, varudes erinevaid elemente, valmistades fotosessiooniks ette. Nagu ikka tegin kääridega ühe tiiru aias, võttes puudelt-põõsastelt erineva värvi ja suurusega lehti, kuivanud seemnekobaraid (need, mis jäävad lilledest peale õitsemist alles), marju. Seened ja kastanid olid mul korjatud eelmisel päeval metsast.

Neil, kel pole enda aeda, soovitan teha üks tiir metsas või pargis - lehed kukuvad praegusel hooajal niikuinii maha. 

Tahtsin pildile ilusaid vahtralehti, kuid need on praegu juba liiga kägaras või pruunid. 

Pildi taustal võite näha põrandaliiste, mis tegelikult polegi põrand, vaid liistud laua peale kokku panduna. Aasta tagasi ostsin ühe paki valgeid liiste, ja pakis oli neid piisavalt palju, et värvida pooled pruuniks. Ajaga ja kasutamisega on laudadele lisandunud kriimud, mis annavad neile veelgi loomulikuma välimuse. 

Ma olen alati eelistanud panna liistud lauale, mitte põrandale. Põhjus on selles, et valgust pole kunagi liiga palju ja mul on lihtsam liigutada lauda, kui liiste, mis tulevad kergesti omavahel lahti. 

Tavaliselt teen enamik lavastusi enda või laste toas aknale võimalikult lähedale. Seekord otsustasin, et ma ei taha tuppa prahti (kass on eriti hull mu töid lammutama) ning kolisin terassile. Liistud panin lauale ning siin on kõige olulisem koht - vedasin laua otsesest päikesevalgusest varju. Pole midagi hullemat, kui ere päikesevalgus, mis võib küll läbi kaamerasilma tunduda kauni ja romantilisena. Lisades pildid hiljem arvutisse, on piltidel näha, kas liiga heledaid või liiga tumedaid laike, sest kaamera üritab alati leida selle keskmise. Kindlasti on otsesel päikesel fotograafias oma koht, kuid siin ma seda ei soovita.

Ringi tegemisel alustasin kõigepealt suuremate elementide lisamisega. Sellepärast leidsid sirmikud ja seemnekobarad esimena koha. Seejärel lisasin suured punased lehed. Järgmisena suured kollased lehed, ning kõige väiksemad lehed. Kastanid jätsin viimaseks ja täitsin nendega tühjad kohad seespool ringi. 

 Töötlemata pilt

Märkasin, et need seemnekobarad pudisevad ning jätavad seemneid ja kuivanud tükke igale poole, ning mulle hakkas see meeldima. Võtsin ühe kobara, mis ei mahtunud pildile, ning käisin sellega erinevates kohtades ning raputasin pudi maha.

See on puhtalt minu arvamus, kuid minu meelest annab korralagedus sellistele kompositsioonidele laheda efekti. Liiga korralikult asetatud elemendid võivad jätta liigselt lavastatud mulje. Kuid igaühele oma - millele ma ei vaidle üldse vastu. :)

Ja nüüd pildistamise juurde. Piltidel, kus on mitmeid elemente ja tahan võimalikult teravat tulemust, kasutan vähemalt f/7 ava. Kaanepilt, mis kaunistab mu blogi on tehtud 23 mm juures f/7.1 avaga. Nagu ikka, katsetan ma alati erinevaid avasid, ning hiljem arvutis valin parima.

Kogu see pildistamisprotsess oli päris hirmus, sest seisin jalgadega laual, mis on suur ja raske, kuid ma kardan kooohutavalt kõrgust ja kukkumist. Mis ei tähendanud üldse, et oleksin pildistamise pooleli jätnud. Hoidsin ühe käega kaamerast ja teisega ennast laest kinni. Ühe käega pildistamine on minu jaoks suur no-no, kuid seekord tegin erandi, sest nii sain ennast stabiilsemalt hoida. Mis jällegi tähendab, et kaamera oli kindlamalt paigal.

Hoidsin kaamerat võimalikult (kuidas ma seda nüüd küll seletan) sellises asendis, et objektiiv on pinnaga risti, mitte nurga alt. Hoides kaamerat viltusena, ei jää (laua)jooned sirgelt, ja objekt tundub altpool laiemana kui ülevalt. 

Minul on 17-50 cm objektiiv ja ma olen 1.75 cm pikk. Mis tähendab, et lühemad inimesed peaksid pildi tegema väiksema kauguse kui 23 mm juures, mis oli minu kasutusel. Soovitan selliseid pilte teha alati pigem kaugemalt kui lähemalt, et jääks ruumi hiljem korrigeerida. Mina pidin hoidma jalalabad väljapoole nagu baleriinil, et varbad pildile ei jääks. :)

Kui olen kogu stseeni ettevalmistamisega näinud korralikult vaeva, siis pigem teen rohkem pilte. Erinevate nurkade, fookuskauguste ja kaugustega. Pole üldse ebatavaline, kui pildid ei ole meelt mööda, ajan tagumiku arvuti tagant püsti, ning teen uued pildid.

Viimane protsess on viia pildid arvutisse. Vajadusel lõigata pildid meeldivasse suurusesse ja anda neile kerge töötlus. Mina kasutan töötlemiseks Lightroomi ja teksti kirjutamiseks PicMonkey't. Ja ongi kõik.

Kuigi see postitus kasvas hiigelpikaks, on selliste piltide tegemine lihtne, kui sind huvitab fotograafia ja oled nõus katsetama, katsetama ja veelkord katsetama. Ma olen teinud niiiii palju erinevaid stseene, mille pildid pole kunagi blogisse jõudnud. Kuid ma usun, et just nende läbikukkumiste najal olen andnud endale motivatsiooni paremuse poole pürgida.

Viimane soovitus oleks see, et kes ei taha turnida laual, saab vabalt sellist pilti teha põrandal. I mean, te ei pea mugavuse eesmärgil olema sama hull nagu mina. :D

Olen mõelnud, et võiksin proovida tellimustöid teha, kui soovijaid on. :)

Jaanika
 ❤




10 Responses to “Blogi kaanefoto valmimine”

  1. Sa näed väga super välja!

    ReplyDelete
  2. Imeilusad pildid ja tõesti, issand kui hea näed välja! Mis sale neiu! :)

    ReplyDelete
    Replies
    1. Aitäh! :)

      Ma ei tea, kuidas mul õnnestus teid selle pildiga petta. :P

      Delete
  3. Väga ilus pilt tõesti. Hea et sul see vesimärk seal all on, sest muidu oleks su foto kindlasti kuskil kasutusel juba. Ja loodame et keegi ei hakka üks ühele sellist tegema. :)

    ReplyDelete
    Replies
    1. Aitäh sulle! Ma loodan ka,et keegi järgi ei tee, vaid,et pigem suutsin mõnda blogijat inspireerida. ;)

      Delete
  4. See päis on ikka midagi täiesti minu maitsele - nii võrratu!

    ReplyDelete
    Replies
    1. Sinu suust on kompliment eriti magus. Aitäh! :)

      Delete
  5. Nii kaunis! Nii tulemus kui Sina :D

    ReplyDelete