Sunday, September 20, 2015

10 päeva trenniga

Ma ei oleks eales uskunus, et minusugune diivanisportlane suudab pea kaks nädalat treenida ilma pooleli jätmata. Olles alustanud ja pooleli jätnud, nutnud, jälle alustanud ja nurka visanud sportlikku eluviisi pea terve enda elu, tunnen, et lõpuks olen jõudnud sinna, kus hirm mahavisatud päeva ees on liiga suur, et pooleli jätta. 

Alustuseks pean tänana Erik Orgu geniaalset ideed kaasata treening- ja toitumiskavadesse blogijad, sest kust mujalt oleksin saanud tõuke alustada aktiivsema eluviisiga. Kergelt hasart? Kui siis tibatillukene osa, sest kokkuvõttes ei loe numbrid midagi ja eesmärk on inimestel erinev. Küll tahtsin teistega kaasa teha rasket algust, ehk ka liiga lihtsalt alguse kaalukaotust ja muutusi, mida näeb igaüks meist peeglist.

Raske on sõnadesse panna, kui palju on igapäevane sportlik eluviis mind muutnud. Alustasin tasa ja targu ning, kui spordiplaanis oli kirjas harjutused, mida tuli kolm korda korrata, siis mina tegin kaks või isegi ühe korra. Iga päevaga on mind haaranud võistlustahe, kui palju rohkem suudan võrreldes eelmiste päevadega. Minus pole kunagi sellist võiduhimu olnud! Ja see, et suutsin astuda järgmise sammu tervislikuma elustiili suunas, on juba võit omaette.

Mina järgin Marek Kalmuse kodust treeningkava, mille tellisin miljoni aasta eest, ning peale ühe korra (!) proovimist, andsin alla. Ma ei suutnud rutiini isegi lõpuni teha, ning iga harjutus näis maailma nõmedaim. Miks ma küll pean piinama ennast?

Saades inspiratsiooni teistelt blogijatelt, kaevasin sahtlipõhjast (loe: otsisin arvutis lolliks, kus see kava küll on) kava ja lihtsalt alustasin. Tegin etteantud rutiini läbi, venitasin, pesin end puhtaks ning miskitmoodi tundsin ennast nagu uus inimene. Jätkasin järgmisel päeval, kuigi isegi püsti tõusmine oli iga keharakuga valulik. 

Valutasin pea viis päeva kuni mingi hetk tundsin, et lihased on küll kanged, kuid saan istuda ja astuda nii nagu varem. Naljakas oli see, et istusin ja kõndisin sirgema seljaga ja tegelikult ka minu kõnnak oli muutunud tasakaalukamaks.

Nagu ma juba alguses mainisin, on mul iga uue päevaga hirm, mis tegelikult polegi nii halb. Minu hirm seisneb selles, et ma kardan loobuda. Mõeldes kõikidele kordadele, mil alustasin ja jätsin pooleli, olid põhjused just selles, et võtsin endale puhkepäevad, mis lõpuks kestsid.. igavesti. Kuigi ma olen nüüd lubanud endale ka puhkepäevi, siis tegelikult teen "vabadel päevadel" tunnise jalutuskäigu metsas, tunnise lihastreeningu asemel. 

Ma loodan, et peale pikemaajalist treenimist asendub hirm loobuda selle vastu, et armastan sportimist liiga palju. Usun, et saan hakkama!

Alustasin küll füüsilise treeninguga, kuid ei alustanud toitumiskavaga. Olen viimasel poolel aastal ja rohkemgi veel olnud "söön kõike tasakaalukalt" usku, ning sellepärast ei pidanud vajalikuks alustada kindla toitumisega. Enam ma pole kindel, kas see on õige, sest igapäevaste treeningutega on isu kasvanud laekõrguseks, ja pean tõsiselt ennast tagasi hoidma. Õnneks olen harjunud väikeste portsjonitega, seega lõhki ennast ei õgi. Samas pole mul raske pidevalt näksida.

Hetkel peangi plaani, kas võtan ka toitumiskava ette. Just sellel põhjusel, et rohkem planeerida päevast toitumist, sest enda käel on raske hakkama saada. 

Ja teate, mis on kõige lahedam? See, et minu eesmärgini on jäänud kõigest 12 kg! :) Alustades oli mul eesmärgini 26 kg ja kahtlesin sügavalt, kas kunagi jõuan sinna. Praegu usun endasse rohkem kui kunagi varem, ning tean, et ühel ilusam päeval on minu unistus reaalne.

Mul ei ole teile lisada ilusaid pilte trenniriietes, sest teen kodus harjutusi suvalistes lühikestes pükstes ja maikas. Isegi metsas jalutan kuus aastat vanade, kergelt lagunevate, kuid tublide matkasaabastega. Lood on sellised, et kooli alguse ja pulmadeks läinud iga viimse kui tagavaraga pole rahakott kunagi veel nii tühi olnud. Kuid jõulud ja sünnipäev pole enam kaugel, ning luban olla tubli laps, et näärivana mind ikka kostitaks. :)

Võite kirjutada mulle, kuidas on teil läinud treenigutega alustamine, ning, kas teil on mulle nõuandeid, kuidas jätkata toitumisega. Seniks kõikidele teistele blogijatele ja lugejatele palju jaksu ning himu teha sporti! 




Jaanika




4 Responses to “10 päeva trenniga”

  1. Kas Q&A videot ei tulegi? :(

    ReplyDelete
  2. Ma alustasin trenniga veidi rohkem kui kuu aega tagasi ja ma olen nii õnnelik! Loodan ka, et seda pikka pausi ei tule ja suudan ikka ree peal olla. Õnneks on mu elukaaslane treener, vast ta ikka suudab mind utsitada minema kui ise ei viitsi. :-)

    Kertu

    ReplyDelete
    Replies
    1. Vahva! See on tõesti mõnus, kui keegi hoiab kõrval silma peal. Kui ma aktiivsemalt tegelesin kaalulangetusega, siis Igori hakkas mingi aeg mind metsa saatma, kui palusin tal poest üks tiiiibatilluke šokolaad tuua. :P

      Delete