Tuesday, August 25, 2015

Ei, ei ja veelkord ei

Jätkan puhkuseteema rajal, küll pisut teises võtmes. Teemal, mis on alati südamelähedasem kui miski muu, ja seda nii heal kui ka negatiivsel põhjusel.

Minu reedel lõppenud puhkus oli igas mõttes tšill - tegin mida tahtsin, sõin, mida tahtsin. Lülitasin 100%-lt kiirest elutempost välja ja olin ainult mina ja maailm. Ning mõnikord ka armsalt pinisevad putukad ehk mu lapsed.

Nagu mainisin lubasin endale igasuguseid sööke, ja polnud ebatavaline, kui krõbistasin õhtul õlle kõrvale soolatud pähkleid või krõpse. Tegevus, mida selle aasta alguses polnud pea kunagi ette võtnud, ega isegi tahtnud. Kuid mereäärne õhk ja kindlasti ka stressi langus tekitasid mulle parema söögiisu, kui seda oli viimaste nädalate jooksul. 

See polnud isegi igavusest söömine, vaid keha ja võibolla ka vaimu toitmine. Isu üle ei saanud kurta, ning lõpuks ometi sain maailma kõige loomulikumat tegevust võtta rahus ette. 

Kas ma sel ajal mõtlesin kasvõi natukenegi enda kaalule?

Ei. Sellise hooletuma söömise taga polnud nii väga teadmine, et see on kõigest üks puhkus, ning vahelduseks saan lubada, mida hing ihaldab. Pigem on põhjuseks see, et alates jaanuarist olen õppinud kuulama enda keha rohkem kui kunagi varem, ning tean, MIDA TEHA siis, kui naasen tavaellu.

Avaldan nüüd selle postituse mõtte ehk, siis mida kindlasti mitte teha, kui oled lühiajaliselt kosunud. 

Ma palun igaüht, kes on olnud sellises situatsioonis, või tulevikus sinna sattudes, mitte pidada dieeti.

Toon teile näite, mida kasutan ise ja tegelikult olen teinud kogu teekonna, kaotades 15 kg kehakaalust. See kõik on nii lihtne, et mul on hinges totter tunne, kas keegi üldse soovib teada, või kõlksutan tühje sõnu.

Meie kehadega on selline lugu, et enamasti armastavad nad üle kõige regulaarset, puhast ja parajate portsjonitega igapäevast toitumist. Selleks, et kaotada kiirelt tulnud lisakilod, tuleb kehal lasta rahulikult suubuda stabiilsesse rütmi, ning that is pretty much it

Mis juhtub on see, et endal ei jää muud üle, kui pakkuda korralikku igapäevast toitumist organismile ja keha teeb kõik vajaliku. Ja nüüd kujutage ette, et olete internetist tuhninud iga viimase kui dieedi nipi, mis soovitab juua miljon liitrit vett päevas, pigistada igasse veelonksu sidrunit, süüa kapsasuppi või jumal teab mida. Parimal juhul olete taas samas kaalus, kuid halvimal ja tõenäolisemalt juhul näljutate ja koormate organismi, ajades enda sisemuse veelgi rohkem stressi.

Mina olin kunagi see rumal, kes arvas, et kui 14-päevaga ikka 10 kg maha ei sula, olen teinud valesti. Ja olingi! Tavaliselt lõppesid need dieedid sellega, et soovitud eesmärgi asemel vaatasid vastu veelgi suuremad numbrid. Ning lisaks kurnatud kehale, kurnasin ka enda vaimu, ning olin südamepõhjani õnnetu. 

Ja nüüd korrake minu järel - korralik päevarütm, kindlad söögiajad, piisavad portsjonid sinu kehale mõeldes ja puhas toit.

Tuletan teile meelde, et ma ei ole toitumisnõustaja, vaid lihtne inimene, kes on olnud pikalt hädas ülekaalu ja emotsionaalse õgimisega. Minu nõuanded ja nipid on välja kujunenud kaalulangetus protsessi käigus, ning siiralt soovin, et saan aidata inimesi samas olukorras.

Kindlasti huvitab teid, mis kaalus tulin tagasi puhkuselt. Võin õelda, et reede õhtul oli mul kaalul kolm kg rohkem ja täna olen jõudnud tagasi sinna, kus olin varem.


See tundus nagu hea pilt siia postituse alla. :P

Jaanika




4 Responses to “Ei, ei ja veelkord ei”