Thursday, July 09, 2015

Kuidas Jansa sai blogile lugejaid

Vaatasin, et osades blogides on jutuks tulnud see, kuidas blogijad saavad uusi jälgijaid, tasuta kraami ettevõtetelt ja niisama feimi ja sulli. Ütlen ausalt, lasin silmadega kiiresti nendest postitustest üle, ja ehk mõne osaga saan vähem või rohkem nõus olla. Sellepärast panen kirja enda mõtted, kuidas on toimunud minu blogi jälgijate areng ja mõned tähelepanekud huvilistele.

Veel aasta tagasi oli mul väga kindel arvamus sellest, kuidas blogi kasv peaks välja nägema. Ütleme nii, et nüüd on mu arvamus pea 180 kraadi muutunud, ja, mis mulle endale kõige rohkem meeldib - blogi areng toimib eelkõige läbi blogija enda, mitte kolmandate isikute ehk siis lugejad ja koostööpartnerite.

Mida arvasin varem? Minu eesmärgiks oli see, et postitusi võiks olla vähemalt 3-4 korda nädalas, kuid samas mitte vähe, ja ka liiga palju. Blogi lugejate meelitamiseks oli minu meelest parim vahend giveawayd, ja suurimaks eesmärgiks leida erinevaid koostöid ettevõtetega. Kasuks tuli ka see, kui jagada blogi teistes blogides, Facebooki gruppides ja üleüldse igas võimalikus sotsiaalmeedia nurgakeses.

Ütleme nii, et ma jätkuvalt arvan, et täiesti verivärske blogija peabki olema üks aktiivne tegelane, kes varba ukse vahelt sisse saamiseks võiks teha lobitööd.

Samas mõeldes endale ja sellele blogile siin, saan öelda, et tõeliselt olen nii mina kui mu blogi arenenud tänu sellele, et kirjutan 100% südamest sellest, mis mind paelub ja leidnud päris oma niši, millega silma paista.

Ma olin üsna pisikese hulga jälgijatega, kui madaam Mallukas jagas mu blogi Malluka facebooki lehel, ja lisas In Love in Ljubljana enda blogrolli. Saan öelda, et numbrid kasvasid hüppeliselt, kuid ikkagi midagi oli nagu puudu.. ja selleks oli aktiivne lugejaskond. Inimesed võisid siia tulla ja anda kliki, kuid ometi neile polnud see blogi piisavalt kaasahaarav. Milles oli probleem? Pakun, et need inimesed, kes siia jõudsid andsid täiesti tühja kliki, ehk siis tegelikult polnud nad mu blogi sihtgrupp ja vastupidi (ärge saage pahaseks, ma kindlasti üldistan praegu!)

See oli eelmise aasta septembris, kui tuli teine suurem laine uusi lugejaid ja seekord oli kõik teisiti. Mu blogi sai rohkelt tähelepanu tänu 30 päeva fotograafia väljakutsele ja esimest korda elus oli blogi statistika laes! Ja isegi peale väljakutse lõppu jäi siia rohkem aktiivseid lugejaid, kui oli seda varem. Viin kaks otsa kokku ja pakun, et seekord sattusid In Love in Ljubljana blogisse inimesed, keda huvitas blogi fotograafia pool ja, pakun, et ka see, et olin 100% mina, pugenud neile mingis mõttes südamesse. 

Vahepeal olen teinud blogis ja blogi facebookis ka mõned giveawayd, kuid peale tagasihoidlikku numbrite tõusu ei lisanud need mängud mu blogile suuremat väärtust. 

Mõnda aega tagasi oli mul au saada sõbraks ühe kirgliku blogijaga, kes enda lehel paistab silma just lõpmatu siirusega ja on üleüldse laia silmaringiga inimene. Tänu temale hakkasin rohkem mõistma, mida tähendab blogi ühele lugejale, ja mida võiks mu blogi tähendama minule. Aitäh, Mirjam!

Kuna ma ei ole kade tüdruk, kirjutan teile, keda teid huvitab blogi areng, lähemalt enda nippidest. Eelkõige tuletan meelde, et nii minul kui ka teil on erinevad eesmärgid, sellepärast võivad sihini viivad teed olla erinevad.

- Kirjuta ainult sellest, mis sulle meeldib, ja mis sind ennast paelub. 
- Ole enda lugejate jaoks olemas ja kirjuta postitusi blogisse/ facebooki/ instagrami just nii palju kui soovid. 
- Vasta kommentaaridele kui vähegi võimalik. Noone likes to be ignored.
- Jaga ennast maailmaga! Siinkohal mõtlen just seda, et lugejad soovivad näha ja kuulda sinust lähemalt, mis jällegi ei tähenda, et pead jagama igat detaili oma elust.
- Leia enda teema ja tööta selle kallal. Armastad kokkamist? Aga palun, tee kokandusblogi ja anna parim nii teksti, piltide kui ka retseptide näol. Jne jne.
- Kannatlikkust, kõik võtab aega.
- Ole blogis ka see, kes sa oled päriselt. Nagu näiteks mina - päriselus nunnu ja blogis samuti imearmas hi hi. :)

Olen enda juures pannud tähele seda, et tihti analüüsin tehtud postitusi või mõtlen, kuidas pakkuda teile erinevaid ideid. Mis tähendab, et minu jaoks on oluline see, et iga uus postitus oleks millegi võrra erinev eelmisest. Ja minu uskumuse alusel on see ka üks viis areneda kui blogija, ja pakkuda veelgi paremat lugemismaterjali ja pilte teile.

Nagu ma juba enne mainisin, siis edukaks blogiks pole ühte retsepti ja eelkõige on edu võtmeks see, mida suudad ISE enda blogile välja töötada - peaasi, et see meetod on meeldiv nii sulle kui ka lugejatele. Loodan, et sain vähemalt mõne punktiga kellelegi kasulik olla.

Aitäh kõigile ettevõtetele ja brändidele, kes on aidanud kaasa blogi sellega, et saan aegajalt lugejatele kingitusi pakkuda ja rääkida enda kogemustest erinevate toodetega. Pidage meeles, et need tulevad alati 100% ausad.

Tahan tänada ka kõiki, kes on andnud suure või väikse tükikese enda ajast, ideedest, niisama minuga juttu puhunud blogi teemadel. Ja soovitan seda ka teile - kuulates ju õpib alati rohkem, kui ise rääkides.

Peace ja ilusat neljapäeva õhtut!

Jaanika




14 Responses to “Kuidas Jansa sai blogile lugejaid”

  1. Mind toob alati siia tagasi mõnusalt sõbralik õhkkond, mitmekülgsus ja see, kui aktiivselt sa ise ka minu blogi kommenteerimas käid :D Varem aitas see su blogi meelde tuletada, nüüd võin ausalt öelda et loen niisamagi kõiki postitusi. :)
    Sloveenia tundub nii kauni loodusega maa- ma armastan mägesid.. kahjuks vist lähima aja jooksul pikki reise ette ei võta no aastake vast :D Pereteemad on ka viimasel ajal rohkem hingelähedased ;)

    ReplyDelete
    Replies
    1. Liis, ma tean, et sul on nüüd vähe kiirem elustiil, kuid võin öelda, et sinu blogi oli üks mu eeskujudest. Mulle tohutult meeldib, kui suurepärane ilublogija sa oled, ja, kui huvitavalt räägid teemadel, mida on mõnikord raske huvitavaks teha. Sinul seda probleemi pole. :)

      Aastake pausil, ja pereteemad hingelähedased... kõlab huvitavalt. ;)

      Delete
  2. aitäh, kallu! su blogi on tõesti viimasel ajal väga kaasahaarav ja ma pakun, et sellepärast, et sa ei kalkuleeri enam, vaid kirjutad siis, kui hing ihkab, kasvõi mitu korda päevas (seda parem!). see paistab välja :)

    ReplyDelete
    Replies
    1. Just just just! Sa panid ühte lausesse kirja absoluutse tõe. :)

      Delete
  3. Ma ei loe enam Eesti blogisid, mida varem jälgisin. Sinu oma on praktiliselt ainus. Mulle meeldib see idüll ja rõõm, mida sa jagad. Ma avan, et Sa oled õigel teel! Sinu pere on saanud mulle armsaks. Meil on ka teatav ühisosa - Sinul kaks, minul üks tütar. See liidab :) Ma ise usun, et kirjutada tasub nendest asjadest mida sa valdad hästi ja tunned teemat, asjadest, mida armastad. Asjadest ja inimestest, mis ja kes sind parasjagu köidavad. Mind ajab närvi see tasuta nänni jutt, sest ma ise ostan sageli asju ja hindan neid blogis. Aga kõige tähtsam on tunda ära iseenda tugevus (kas tekst, pilt vms) ja siis jätkata. Mina armastan piiritult stiliseerimist, nüüd ka meikida ja mulle meeldivad pildiseeriad, mis jutustava oma lugu. Seega teen asju, mis teevad südame rõõmsaks. Ja sama tajun ma Sinu blogi juures. Edu Sulle!

    ReplyDelete
    Replies
    1. Ma tunnen sinu blogis sama - oled valinud endale teema, millele on su nimi peale kirjutatud, ja kasvatanud ennast ajaga tugevamaks. Näiteks need viimased pildiseeriad, mida te Meisiga tegite on õhku ahmima panevad. Ja minu kiidusõnad teile on siirad ja otse südamest!

      Aitäh sulle, ma olen väga liigutatud, et oleme suutnud läbi blogimise leida ühiseid külgi ja minu poolt tuleb nüüd üks suur kummardus. :)

      Delete
  4. Väga hästi ja siiralt kirja pandud! Mul vist ka paar kuud olnud blogi-mõõn peal, sest tahaksin rohkem blogisse tuua ka enda teisi külgi, kuid kuidagi ei ole leidnud seda sobivat viisi kõike siduda (ilu ja hobused, hmmmm, kuidas küll need kokku sulatada :D). Nüüd EBA järel on õnneks ideid jälle pähe tulnud ning otsin aktiivselt inspiratsiooni, et enda pesake taas ärkvele kutsuda :)
    Lisaks tahtsin su header´it kiita, kaunid inimesed ning imeline loodus, kohe hea meel sellist kooslust vaadata! Palju õnne ja päikest teile sinna!

    ReplyDelete
    Replies
    1. inspiratsiooniks:

      tyra, kes pidas kunagi rootsi ühte suurimaist elustiiliblogidest, rajas eduka ehete- ja rõivabrändi, jooksis omadega ummikusse, pani oma vana blogi kinni, ostis tallid ja pöördus tagasi oma suure armastuse, hobuste juurde. parasjagu edev on ta sellegipoolest... http://www.teamtyra.se/

      ja nelliet ma ei loe, aga tean temast ja ta peaks ka olema tegija hobusepihv ja samas nagu moeblogija-pihv ka. vaata, uuri: http://nellieberntsson.se/ :)

      Delete
    2. Heh, suur aitäh Sulle, vaatan kohe järgi, pole neist kuulnudki varem! Mul sõbrannad naeravad kah, et Eneli ikka vajab endale veidi mõlemat. Edevust ja kädistamist ning samas mõnusat olemist ja tegutsemist hobustega, justkui kahestunud isik, kes elab kahe erineva maailma vahel :D

      Delete
    3. Aitäh, Eneli!

      No kuule see hobuste pilt sinuga koos maanteel oli ülivinge! Mina tahaks selliseid pilte heameelega su blogis näha. :) Ja üleüldse võiksid rääkida ratsutamise teemadel. Usun, et on palju, keda hobused ja ratsutamine kütkestab. :)

      Delete
  5. Mina loen blogides teatuid teemasid, põhimõtteliselt ikka neid, mulle just tol hetkel huvi pakuvad. Sellepärast on näiteks Bloglovinis jälgimine mugav, ma ei kliki pealkirjale, mis mind huvita.
    Lugejate saamine on jah omaette küsimus, sest kas alati ongi vaja palju lugejaid endale? Kvaliteet vs kvantiteet? Muidugi mina kui blogija arvan, et on hea saada tagasisidet ja näha, et blogil on teatud määr lugejaid, sest usun, et enamik blogijatest tahavad siiski teatud määral teiste tähelepanu. Kui ainult ja tõesti ainult iseendale kirjutatakse, siis oletan, et see blogi poleks avalik kogu maailmale. See on ainult minu arvamus.

    Ma ise tunnen, et tahaks oma blogisse kirjutada palju rohkem ja just isiklikemaid teemasid, aga kuna tean, et sel juhul pole tagasiteed... See on lausa hirmuäratav.

    *Olen samuti märganud seda, et need blogid, mis malluka blogrollis on olnud, on tuntumateks saanud kui mòned muud blogid.

    ReplyDelete
    Replies
    1. Ma võin öelda, et võrreldes algusajaga on nüüd blogimine palju suurem lust just sel põhjusel, et siia kirjutamine on nagu omaette suhtlus inimestega. Saab arutada, lugeda tagasisidet, erinevaid kommentaare. See kõik on nii motiveeriv minu jaoks. Kuigi olen ka sellele mõelnud, mis tegelikult tähendab see, kui lugejaskond on ilmatu suur - alati ei jõua siia blogisse kõige viisakama eesmärgiga inimesed. Ma pole kindel, kas mul on juba piisavalt paks nahk selleks.

      Ma täiesti mõistan isiklikel teemadel rääkimist. Olen siiani avanud enda eraelu siia poolikult, kuna see sisaldab inimesi, kes ei tahaks, et nede eraelu blogisse jõuaks. Ja ma pean sellest lugu.

      Delete
  6. Mina sattusin ka siia 30 päeva fotograafia väljakutse kaudu. Info selle kohta sain sugulaselt, kes teab, et fotograafia on Mulle südamelähedane :)

    Ise üritasin ka kunagi blogi pidada, kaugel elava pere ja sugulaste jaoks, aga sel hetkel polnud minus seda mida on ühe blogi pidamiseks vaja. Aga mine tea.. Sinu südamesoojust õhkavat blogi jälgides kunagi ehk leian ka endas selle mida blogimiseks vaja on, sest kirjutada Mulle tegelimult meeldib :)

    ReplyDelete
    Replies
    1. Kui meeldib kirjutada, siis jumala eest - kõige vajalikum oskus on ju tegelikult olemas. :)

      Mul on hea meel kuulda, kuidas fotograafiahuvi on suutnud kokku viia mitmeid inimesi. See on mulle nagu medal tehtud töö eest. :)

      Delete