Monday, June 22, 2015

Thumbs up: Sloveenia kohalikud restoranid

Tavaliselt, kui me perega kõik koos oleme, valmistame lõunaks suurema söögikorra koos supi, salati, liha ja kartulitega. Selline lõunaks valmistumine algab üsna varakult, sest supiks on vaja loomaliha keema panna ja õige ahjuliha valmib pea 3 tundi. Lisaks kõik muu. Mõnikord on meil, aga muud plaanid, ja läheme kohalikku sloveenia restorani sööma, ning kogu meeldiv kokkamine tehakse meie eest. Jääb ainult rõõm süüa kõht täis.

Tüüpiline söögikord algab supiga, ning see on üsna tavaline, et selleks on, kas loomaliha puljongist nuudlisupp või metsaseenesupp. Ma ise ei pea suurt lugu nuudlitega supist, sest lapsepõlvest on jäänud harjumus, et supp võiks olla selline tummisem. Küll on lapsed võimelised sööma mitu portsjonit nuudlisuppi, ja ma vist ei pea pikemalt kirjutama, mis väikestele inimestele meeldivad söögid, mis sisaldavad "makarone". :)



Ma ei oska rääkida sloveenlasest kui linnainimesest, kuid võin vabalt kirjeldada tüüpilise maal elava kohaliku põhirooga - liha, liha ja veelkord liha. Kui Eestis oli põhirõhk kartulil, kastmel, salatil, siis siin valmistame ette tohutus kogustes liha igaks söögikorraks. Olgu siis selleks kana, siga, lammas, veiseliha, jänes.. just name it! Erinevaid roogasid hakklihast leiab meie kodus üsna harva - kui midagi nüüd kiiresti kirja panna, siis selleks on lasanje ja čevapčiči. 

Pole üldse imelik, kui kohalikku, sloveenia toitu pakkuvad restoranis kuhjatakse su taldrik ääreni täis erinevaid hõrgutisi. Minu pearoog sisaldas seekord - värske ahjukartul, kartulipuder (lisan kunagi selle retsepti, ülihea!), aurutatud köögiviljad, kodujuustuga struudel, hautatud piprane veis pršutiga ning täidetud ja paneeritud kanafilee. Ja kogu see roog mahtus ühele taldrikule! Enne pearooga tuuakse lauale ka kauss erinevate salatite seguga.






Mina jõuan selle taldriku nii poole ulatuses endale sisse kühveldada, sest peale seda, kui hakkasin toidukordade koguseid vähendama, puhtfüüsiliselt ei jõua kõike süüa. Isegi kui tahaks. Igor see-eest (mis siis, et ta on kahe aastaga kaotanud 35 kg) sööb tühjaks enda taldriku, minust üle jäänud söögi ning tavaliselt lõpetab ka Anne Mai taldrikutäie. 




Lastele tuuakse soovi korral väiksem pearoog, ning enamasti läheb neile hästi peale isetehtud friikartulid ja paneeritud kana. Anetele on see portsjon paras, kuid Anne Mai piirdub nii 10 friikaga ja tüki kanalihaga. See on täiesti tavaline tema puhul, sest talle meeldib nuudlisupp rohkem, ja seega sööb supist kõhu täis.



Kui pearoog on söödud lastakse veinil hea maitsta ja lastel on luba minna õue mängima. Nende meelest võiks kogu restoranikäik seda viimast sisaldada. :) Meie regioonile tüüpiline vein on cviček (loe: tsviitšek), mis sisaldab poole jagu punast veini ja poole jagu valget veini, ning on madalama alkoholisisaldusega. Mõnus väskendus suveks, nagu ütlevad kohalikud. Mina suurt veinidest ei tea, kuid kirjeldades seda enda sõnadega - eks ta üks hapu lurr ole. :D

Muudest jookidest pakutakse enamasti vett, kohalikku õunamahla, õlu.


Viimasena tuuakse lauale magustoit, milleks on, kas jäätis, õunastruudel või tarretatud kook (ice cake). Jällegi mina neist jääkookidest suurt lugu ei pea, kuid meie piirkonna sloveenlaste seas on need koogid üsna popid. Ja lapsed.. lapsed söövad kõike, kus on kasvõi gramm suhkrut sees. :D





Sloveeniasse reisides soovitan kindlasti külastada mõnda väiksemas kohas asuvat sloveenia köögiga toidukohta, kuna enamasti on neid kohti peetud traditsiooniliselt läbi põlvkondade ja seda annab toidus tunda. Rohkelt armastust ja hinge. Lisaks ei saa märkimata jätta uskumatult professionaalsed teenindajad, kes oskavad kirjeldada menüüs pakutavat nagu see oleks neile emapiimaga sisse joodetud, ning söök-jook tuuakse lauale helikiirusel. Mulle, kui lapsevanemale on eriti südamlik see, et alati leitakse aega lastega paar sõna juttu ajada ja naeratused tulevad kergelt.

Kuna mul on viimasel ajal sloveenia söökidest tiba, kuidas nüüd seda öeldagi.. olen vist isu täis söönud ja heameelega prooviksin midagi teistsugust. Samas ühele eestlasest turistile jääb kohalikest restoranidest kindlasti väga hea mulje, kuna hind, kvaliteet ja hea teenindus käivad käsikäes. Soovitan soojalt. :)

Milliste maade kohalike restoranidega olete teie rahule jäänud?




8 Responses to “Thumbs up: Sloveenia kohalikud restoranid”

  1. Mul läks kõht tühjaks su piltide peale. Täna ise plaanis teha tomati-nuudlisuppi. Loodan, et tuleb hea.
    Lapsena oli mu lemmik supiks kukesupp. Nüüd täiskasvanud korra seda söönud ja ei meeldinud. Karoliisa muidugi küsis juurde ja mõnules.

    ReplyDelete
    Replies
    1. Mmm tomatisupid mulle meeldivad, eriti kui saab lusikatäie hapukoort lisada. :)

      Lastevärk vist see kukesupp, mulle ka ei sümpatiseeri. :D

      Delete
    2. Mu tomatisupp tuli imeline. Mees astus tuppa ja küsis, et kas mina lõhnan nii maitsvalt :D Eesti hapukoor oli laual ja kõht on ikka veel nii täis.

      Delete
    3. Misasi on kukesupp? Pole varem kuulnud :D

      Delete
    4. http://www.kriisis.ee/testing/files/01-12-2011/22746.jpg

      Delete
    5. See on see supp, mida vanemad teevad lastele, kui nad väga süüa ei viitsi teha. :D

      Delete
  2. Miks ma tahaks pärast igat postitust kohvri pakkida ja teile pruukostile tulla? :) Imelised pildid. Ja muide, mina olen see, kes tahab liha, liha ja veelkord liha. Ma sobiks Sloveeniasse väga hästi!

    ReplyDelete
    Replies
    1. Sa pole esimene inimene, kes peale mu blogi lugemist tunneb nagu ta oleks valesse riiki sündinud. Ma loodan, et kunagi saab sul Sloveenia tee ette võetud ja siis ma tean kedagi, kes sulle heameelega Ljubljana parimaid kohti tutvustaks. ;)

      Delete