Saturday, May 30, 2015

Samsung S6 Soda Saga

Katre postitus tuletas mulle meelde, et oleks aeg kirjutada enda verivärskest telefonist enne, kui ma sellega kõhuli porilompi kukun - mis kahjuks pole üldsegi välistatud. :D Seekord võtan ette uue nutika kättesaamise saaga, mis annab teile aimu uimasest Sloveeniast ja liigagarast telefonimüüjast.

Umbes miljon aega tagasi, kui olin välja valinud Samsungi Galaxy S6 valge mudeli, käisime poes seda ostmas. Selgus, et kõik telefonid, mis pole suurte nuppudega grannyfonid, tuleb poodi tellida ja ooteaeg on kuni kolm nädalat. Nädal hiljem hüppasin lakke, sest sain sõnumi, et poes on mind ootamas S6 Edge. Oot, mis - Edge? Seda ma polnud ju tellinud. Läksin telefonimüüja juurde lootuses, et nad olid midagi sassi ajanud ja tegelikult on minu valge S6 neil ikkagi olemas. Mkm.

Jällegi anti mulle kuldset lootust telefon kolme nädala jooksul endale saada. Peale kahte nädalat tuli piik-piiks sõnum ja seekord anti teada, et saabuski just see, mida soovisin. Kui tavaliselt teenindasid mind operaatori poes noormehed, siis seekord suhtlesin neiuga. Me olime Igoriga seal poes käinud nüüdseks juba miljon korda, kuid keegi ei olnud rääkinud täpsemalt, mida pean telefoni saamiseks tegema (lugesin ise infot nende kodulehelt ja olin tingimustega nõus). 

Neiu seletas mulle, et kuna olen uus klient (läksin enda numbriga sinna mõned kuud tagasi), pean maksma tagatisraha 150 € või tegema sissemakse sama summa ulatuses. Kiiresti tegi ta mõned arvutused, kumb variant on parem - tema kalkulaator näitas, et makstes sissemaksu, pean kokkuvõtvalt maksma 100 € vähem. Andes tagatisraha saan selle kolme kuu pärast tagasi, kuid kokkuvõttes maksan rohkem. Just selliseid numbreid näitas tema kiire arvutus kalkulaatoril. Lisaks pakkus ta veel seda, et kui ma toon ükskõik millise vana telefoni, saan sissemaksest 20 € alla. Kõlab ju hästi!

Kuna meil on suuremad summad sularahas kodus, läksin koju, et hiljem tagasi minna. Ma olen üsna tugev matemaatikas ja numbritega ja juba poest lahkudes tundus, et miski pole õige.. Võtsin neiu eeskujul samad numbrid ette ja arvutasin ise, ning sain vastuseks selle, et mind üritati haledalt tillist tõmmata. :D Kokkuvõtvalt oleksin ikkagi sama summa maksnud ning peale selle viinud ühe telefoni neile lisaks. Helistasin neiule poodi ja küsisin - oi, kas ma olen millestki valesti aru saanud. Üsna mõrul toonil vastati, et saite õigesti aru ja kõne lõppes. 

Minnes uuesti telefonipoodi, võtsin kindluse mõttes Igori kaasa. Seekord saime taas ühe noormehe juurde, kes täitis kõik paberid nagu niuhti, mingit lisa ta ei nõudnud. Ja isegi, kui mul polnud vana telefoni kaasas (meil on kõik vanad telefonid lastele antud), ütles ta, et neil on tagaruumis neid telefone üle ja ta võtab sealt, ning tegi ikka mulle alet. :D Lisaks pidin maksma ainult 25 € esimeseks makseks ja kõik. Me olime võtnud kaasa ka Igori töölepingud ja asjad, sest neiu sõnul polnud isegi Igori aastane kliendistaatus midagi väärt.

Päeva lõpus, kui me koju sõitsime, olin ma väga õnnelik oma uue nutika üle, kuid kogu see edasi-tagasi jooksmine (ma ei ela just kõrvalmajas) ja vassimine, võttis mu eufooria paar taset maha. Ma ei arva üldsegi, et naised ei sobi müüma tehnikat, kuid sellel neiul küll soovitaksin parem amet valida, või hakata klientidele rääkima 100% tõtt. Järgmine kord tal nii lepliku kliendiga enam ei vea.



Kui jätta kõrvale see hullumeelne telefoni ostmine, siis olen tohutult armunud enda nunnusse S6-te ja juba varsti räägin miks. :)




7 Responses to “Samsung S6 Soda Saga”

  1. Haha, meil tuleb siis päris kena s5 vs s6 postituste battle. Miks selline valik ja jms. :D

    ReplyDelete
    Replies
    1. Kliendisõbralikkus: 1:0 sinu kasuks. :D

      Delete
  2. Oi, sa oled kannatlik tüdruk!
    Mina oma viimase telefoni ostul olin väga kapriisne klient. Sain ikka päris korralikult firmaesindajat telefoni teel nuhelda ja lõpuks otsustasime üldse teisest kohast telefoni osta.
    Olen päris halb klient vist üldse. Ajan oma õigusi ikka häälekalt taga. Kord olen ka mcDonaldsist "kojutoomise" teenust proovida saanud, kuna drive in'i teenindaja unustas mõned tellitud asjad kotti pista. Lõpuks tõigi vahetusevanem jala asjad mulle koju.
    Aga su telefon on väga ilus ja teeb ka väga ilusaid pilte. Oli ehk seda jamamist väärt!

    ReplyDelete
    Replies
    1. Ma olen oma õigusi nõudnud, kuid siin ma tean, et süsteemi pole võimalik muuta. Pealegi see tore noormees tegi mu tuju nii heaks, et see tormakas klienditeenindaja oli meelest läinud. :)

      Haha, ma olen mcdrivis jäänud õunapirukast ilma. :D

      Delete
  3. See on fenomenaalne, millise karuteene võib üks teenindaja oma poele teha või hoopis vastupidi - käituda kliendiga soojalt ja ausalt ning selliselt, et tahad poodi alati tagasi minna. Mulle miskipärast meenub kord, kui arglikult Tallinna Kaubamajas 17aastaselt soovisin parfüümi nuusutada ja proua teatas mulle pudelit andes: "Sul pole nagunii selleks raha!" Tuju oli läinud. Irooniline on see, et too saama proua töötab ikka veel Kaubamajas ja aegajalt temast möödudes mõtlen, kuidas nüüd on mul päris kindlasti raha, et see, teine või kolmas parfüüm endale lubada. Ja samas on olnud Kaubamajas tõelisi häid haldjaid, kes mulle tootenäidiseid andnud, aidanud valida õige tooniga jumestuskreeme ning kelle juures käin alati tooteid ostmas.

    ReplyDelete
    Replies
    1. Kohutav.. Kusjuures nii Kaubamaja kui ka Rosalindi müüjad on kurikuulsad oma ebaviisakuse poolest - kas käiakse sul järel nagu varas, või klatšitakse üle poe sõbrannasid, ollakse noortega ebaviisakad justkui neil pole raha. Kindlasti see ei käi kõigi kohta, kuid tõesti piisab vaid ühest ebameeldivast kogemusest ja see jääb igaveseks meelde.

      Kusjuures alati kui ma satun väga hea klienditeenindaja juurde, siis ma jätan jootraha (söögikohas) või ütlen talle, et temaga oli väga meeldiv koostööd teha. Usun, et selline positiivsus kandub edasi ka järgmisele kliendile. :)

      Delete
    2. Uurisin hiljuti Tallinna Kaubamajas uusi lõhnu ja üks müüja ajas väiksema koti sõbranna jaoks lõhnasämpleid täis ning ütles lõpuks: "Noh, nüüd Sul peaks sügiseni jätkuma!" Samas on Kaubamajas inimesi, kes on aidanud mul leida just neid õigeid tooteid, mille juurde olen jäänud aastateks. Üks imeline naine töötas aastaid Clarinsi letis ja kolis nüüd Soome, kus ta töötab Helsingi Stockmannis Clarinsiga. Kui olen käinud Helsingis, käin alati tema juurest läbi ja küsin, kuidas tal läheb. Tallinna Kaubamaja ilumaailma üks toredaim konsultant on Shiseido letis - olles väga väikese eelarvega noor naine, oskas ta mulle õigeid asju soovitada ja täna tahaks iga kord teda kallistada, kui näen. Ühtpidi on kõik tasakaalus, kuid noore inimese südamesse lööb kindlasti armi lause: "Sul pole selleks raha!", kuid toona oli see üsna tavaline nähtus. Veel täna peavad maaletoojad selgitama müüjatele, et kui klient tuleb sulejopes ja on meigita, tuleb olla viisakas, sest ta võib tulla lihtsalt trennist ja tal võib siiski olla raha :D Kahjuks kuulen kaebusi jätkuvalt.

      Delete