Monday, March 23, 2015

Walk on memory lane - My childhood's favorite dish



Täna jäi lõunast üle keedetud kartuleid ja tutvustasin Igorile enda lapsepõlve sööki - searasvas praetud keedukartuleid. Kõrvale hapukoor ja veidi värkeid köögivilju. Sel moel algas iga meie laupäeva või pühapäeva hommik vanavanemate juures. Vanaisa ampsas veel juurde praetud sealiha. Kas just tervislik, aga hetkel see polegi oluline. Searasvas praetud kartulid on imeliselt krõbedad ja koos hapukoorega viivad need keele alla. Mõtlen aegajalt enda vanavanematele Helmile ja Helnortile, kes olid nii tublid inimesed ja võin olla väga uhke, et sellised inimesed sattusid mu ellu. Kui neid oleks vaid veidikene kauem meie kõrval olnud. Tänaõhtuseid praekartuleid sõime kalli vanaema ja vanaisa mälestuseks!

Milline on teie lemmik lapsepõlve toit, mida sööte alati heameelega?

Boiled potatoes fried in pig fat - the most delicious food from my childhood. I remember how our every Saturday and Sunday morning started with grandmother making it for breakfast. Doesn't even matter that it's super unhealthy, those golden and crisp potatoes taste better than anything. Me and my sister liked to pour it over with sour cream and the feast was ready! Now that my grandparents are gone, I rarely make them, but tonight I wanted to make Igor one dish from my childhood. He loved it and I know my grandparents would have loved a good boy eating their delicious dish. In memory of two great people - Helmi and Helnort!

Do you have any favorite childhood dish that in your opinion is the best one in the whole world?






Is it just me or do men look supersexy when they cook?




10 Responses to “Walk on memory lane - My childhood's favorite dish”

  1. Kartulikotletid hapukoore-majoneesi kastmega kindlasti! Nii head ja kodused.. :)

    ReplyDelete
    Replies
    1. Kartulikotletid - kas need on tehtud kartulipudrust? :)

      Delete
  2. Interesting! I remember I've eaten this dish, but I am not a fan of it :)

    ReplyDelete
    Replies
    1. I also wasn't that big fan as a child and usually when I woke up to the smell of it, I always hoped it was pancakes instead. :)

      Delete
  3. Lemmikuks olid vanasti praekartulid ohtra ketšupiga ning tavaline hapukoore-tomati-kurgi salat kõrvale. MMmm, ma vist tean, mida homme süüa teen :D

    Üks kõige nostalgilisemaid toite on aga sama, mis sul- keedukartulid praetud searasvas, grandma style. Me elasime peaaegu kõik suvevaheajad tema juures ning oli kindel, et kui vennaga olime päev otsa väljas mänginud, õhtul hämaras tuppa tulime, jalatallad süsimustad paljajalu käimisest, siis vanaemal olid just need searasvas praetud kartulid ning viinerid laual ootamas. Mmmmmmmmm, mul läks kõht nüüd tühjaks :D

    ReplyDelete
    Replies
    1. Mulle küll meeldib erinevaid ja uusi toite proovida, aga lõppude lõpuks on see vana ja hea kõige parem. :D

      Delete
  4. Koduseid toite tehti, selliseid, mida naljalt enam keegi ilmselt kodus ei tee :) Piima- juurviljasuppi, mannavahtu. Praekartuleid meil väga tihti ei saanud.
    Aga vanaisa juures sai meeleiba. Hommikusöögi ja lôuna vahepeal, ta kutsus seda ooteks. Suur leivakäär, kus oli mehine kiht vôid ja mett. Sôime peaaegu alati trepi kôrval pingi peal. Alati leiba, mitte saia. No vanaisa oli mul natuke gurmaan ka, tegi alati nôgestest suppi ja kevadel nurmenuku lehtedest salatit :) Meeleib seal trepi peal jääb vist küll eluks ajaks meelde...

    ReplyDelete
    Replies
    1. Ma teeks heameelega piima-köögiviljasuppi, kui mul oleks sinna kõrvale ampsata korralikku musta leiba vürtsikiluga. :) Meie oleme "umbrohu" söökidest siin proovinud võilillesalatit. Maitse polnud üldse halb, aga need võilille lehed jäid mul pidevalt kurku kinni.

      Mulle meeldib tohutult meesai koos võiga mmm!

      Delete
  5. ma ei mäletagi, milline see lapsepõlve lemmiktoit olla võis... äkki ise kooritud-valmis lõigatud-fritüürist läbi käinud kartulid ketšupi, viinerite ja kurgi-tomatiga (ja Coca Colaga, ups). no friikartulid, aga mitte mingid külmutatud kartulist tehtud vaid ikka värsked. igatahes on kõht nüüd tühi ja sööks nii oma lapsepõlve lemmiktoitu kui ka seda, mida sa ise kirjeldasid. praekartulid on ka üks selline toit, mida teen tavaliselt mõnel nädalavahetuse tööpäeval, kui aias tegutsemise vahepeal kõht tühjaks läheb.
    aa ja mulle ka täiega meeldib, kui mees kokkab! :D kahjuks ta ei armasta mul kokkamist eriti, nii-et ega mul palju seda rõõmu pole :D

    Maiken - Part of me

    ReplyDelete
    Replies
    1. Neid värkselt ja isetehtud fritüüritud kartuleid ka mina söönud ja ma mäletan, et siis oli hästi popp teha hapukoore ja kartulimaitseainest kaste kõrvale. Oi, kurjam kui hea. :D

      Haha, no kui ta ei kokka, siis ma loodan, et ta on mõnes muus kodutöös eriti efektiivne. :)

      Delete