Sunday, January 25, 2015

Kassilood siinpool sood vol 3



Uskumatu, kuid meie kass Mia on juba 5-kuune ning pisikesest beebititast on kasvanud eelpuberteet. Ehk siis pikad uinad ja rahulik kass on asendunud väikse käkikeerajaga, kes ei püsi kunagi paigal. Ja varsti, varsti ta pakib asjad ja läheb ülikooli!

Meie kassidel on talvel komme ennast ogaraks süüa. Tali on meeletult külm ka ju. Mõnikord lausa viskab mõne miinuskraadi. Kes teab, kui madalaks temperatuur võib minna ja, et pääseda külmumisest, kasvatatakse mõnus rasva- ja karvakiht peale. Mis siis, et mõni kass polegi tegelikult õuekass, ja pistab korra päevas rõduuksest nina välja. 

Mia kevadkasukas

Detsember oli Sloveenias soe ja päikesepaisteline. Ning kui ma võrdlen pilte kuu aega tagasi ja nüüd, siis Mia on tõepoolest hakanud endale vatikasukat selga kasvatama. Ma juba kujutan ette, kui kuulus ülekülavinski ta varsti on enda puhvis kuuega.

Mia talvekasukas

Mia on õues enamiku päevast. Mitte küll täiesti vabalt, vaid rõdul pikutamas. Kuid mõnikord viin ta terveks päevaks õue ja siis on lõbu kui palju. Ta kappab ringi koos võõraste ja omade poolmetsikute õuekassidega, magab lakas ja puuriidal, uudistab võre tagant kanu ning, kui on väga külm, poeb küülikupuuride juurde heinte sisse. 

Üks päev käisime Anne Maiga jalutamas ja Mia kõndis meiega terve pika maa koos. Ta juhtus olema õues sel hetkel ja hakkas järgi tulema. Ma ei hakanud keelama ja nii me kolmekesi sirutasime jalgu. Mia oli terve tee nagu truu sõber meie kõrval ning mõtlesin selle peale, kas peaks talle traksid muretsema ning edaspidigi ta kaasa võtma.

Paari kuu pärast läheb Mia operatsioonile ning ei pea kunagi mõtlema sellele - where's my baby daddy? Ma arvan, et Mial tuleksid jumalikult armsad beebikiisud, kuid ei taha isegi mõelda selle peale, mida nendega edasi teha ja, kuidas nad leiaksid ainult kõige parema kodu. Ja nii iga jooksuaeg.. Lisaks veel vaene kass, kes läheks kaks korda aastas hulluks, kui kosilane külla ei tule.


Mia teeb tsau-tsau!





7 Responses to “Kassilood siinpool sood vol 3”

  1. Oi, kui armas karvapall! :P

    ReplyDelete
  2. Meenutab täiega minu Arturit. Kolm (?) suve tagasi sai üks suvaline külakass meie küünis pojad ja neljale suutsime kodu leida, viies jäi meile. Algul mõtlesime, et olgu, las elab siin küünis, anname süüa ja on siis meie õuekass. Toakass Tipsy teda niikuinii tuppa ei laseks ja pole maale neid loodreid tuppa rohkem tarvis. Ühel hetkel lasime ta ikkagi eeskotta magama, et las kassipoeg olla. Varsti magas köögis, et kiisupojal külm, las ta olla. Mõnda aega hiljem magas maja kõige tagumises toas õe padjal.
    Nüüd on ta parajalt paksuke ja oma koha me toas igati ära teeninud, kuigi ega ta eriti tuppa kipu. Talvel käib paar korda päevas toas söömas ja ööseks üritab ka ikka tuppa trügida. Keset päeva teda juba naljalt õuest tuppa ei saa.
    Ahh, ma ei teagi, miks see info sulle oluline peaks olema... Lihtsalt... Tahtsin rääkida oma paksust Arturist, kes on nii teie Mia moodi!

    ReplyDelete
    Replies
    1. Väga põnev oli lugeda Arturist. :) Mul tekkis kohe küsimus - kas ta õues pulstiliseks ei lähe? Mia on juba peale 1 tundi nagu heinakäkk, kui tuppa tuleb.

      Delete
    2. See on tegelt päris hull, kui tuust ta meil on! Aga me ei saa sinna midagi parata. Me oleme leppinud sellega, et ta on õuekass kes voodis magamas käib... :D

      Delete