Friday, January 02, 2015

2014


JAANUAR

Vaadates jaanuarikuu postitusi, tundub mulle, et see oli üks aasta kõige rahulikumaid kuid. Väljas oli väga soe ja piltide järgi võiks arvata, et õues valitseb on kevad. Kuid 2014 talv oligi midagi kevade ja sügise vahepealset. Jaanuaris sai ette võetud üks beebitekk, mis siiani ootab kokkuõmblemist. Huvitav, kas peaks selle nüüd käsile võtma? Eriti motiveeriv oleks see, kui teaks, et mõni lähedane inimene saaks beebitüdruku emaks.



VEEBRUAR

Mul oli täiesti meelest läinud, et 2014. aasta veebruaris võtsin ma ette Marek Kalmuse kava ja selle ajani kuni ma väga haigeks jäin, kaotasin kehakaalust 8-9 kg. Hakkasime märtsi lõppu planeerima Eesti reisi ja see andis palju tugevust veidi uimane, kuid samas töötihe veebruar üle elada. Jätkasin käsitööga ning leidsin endale uue lemmiku decoupage'i nime all. Kuna ma olin eelmisel kuul saanud kätte esimese suurema pintslite komplekti, proovisin erinevaid meike. Veebruaris lahkus töölt mulle väga armsaks saanud tšehhi neiu Martina.



MÄRTS

Juba märtsi alguses oli Sloveenias kevad missugune. Ilm oli pidevalt ilus, päikesepaisteline ning lilled õitsesid. Kahjuks olin ma jätkuvalt haige ning pidevalt kannatasin köhahoogude all. Haiguse kiuste olin tubli ning sõin korralikult toitumiskava järgi, pidevalt otsides erinevaid retsepte, et rikastada toidulauda. Märtsi lõpus pakkisime auto ja kimasime 1800 km Eesti poole. Mida rohkem põhjapoole me sõitsime, seda haigemaks ma jäin. Kui Sloveeniasse jäi maha soe kevad, siis Eestis ootas meid ees külm ja tuuline talv.



APRILL

Milline kontrast oli tagasi Sloveeniasse jõuda! Ma olin jube õnnelik Eestis olles ning kuigi ma igatsen lähedasi, olin ma veelgi kindel, et minu kodu on nüüd kuskil mujal. Võiks öelda, et paljud igatsetud põhjused Eesti tagasi kolida olid võõraks jäänud ja pigem olin ma endale muru rohelisemaks unistanud. Tagasi Sloveenias tundsin ma ennast mõneks ajaks paremini, kuid tööelus ei laabunud kõik nii ludinalt ja see võttis hoo maha ka kõiges muus.



MAI

Lõpuks olin ma enamvähem haigusest jagu saanud - jah, alles nüüd. Kuid mu hing oli väsinud, ning ma tundsin, et ei saanud kõige hakkama nii nagu oleksin soovinud. Olin kodus liiga väsinud, pirtsakas ning kindlasti mitte kõige meeldivam kaaslane. Igor, mu kallis, hoidis mu kätt ja südant alati ning, kui minust endast polnud tugevust, et püsti hoida, andis ta osa endast. Mingi hetk sulgesin blogi, sest ei suutnud seda isegi vaadata - miski polnud õige.



JUUNI

Ma olin saanud paar-kolm nädalat koguda mõtteid ning tundsin südames, kui väga ma igatsen kirjutamist. Lisaks pildistada, pildistada kõige, mis teeb meele erksaks ning paneb igatsema, seda siis heas mõttes. Tänusõnad Annile, kes aitas enda osava käe ning oskustega mu blogi jälle ellu äratada. Kõigile, kes olid mu tagasituleku üle õnnelikud, võivad talle ühe suure kallistuse saata. Teadsin juba eelmisel kuul, et tööelus vaatab vastu alguse lõpp, kuid olles sellest kõigest liiga pikalt vaevatud, tundsin nagu minu seljalt langeb suur koorem.



JUULI

Kui terve talv oli nagu sügis või kevad, siis 2014 aasta suvi oli nagu tavaliselt Eestis - kolm kuud sitta suusailma. Ma ei tea, kust see vesi tuli, kuid ainult sadas ja sadas. Isegi, kui suvehommik algas päikesepaistega, siis selleks ajaks, kui koju läksin, oli taevas kaetud tumedate pilvedega. Juulisse oli planeeritud ka meie puhkus mägedes, mis kokkuvõttes oli nagu helesinine unistus ja ma olen tohutult tänulik, et sain kogu perega veeta imelist aega koos. Oleks see vaid natuke kauem kestnud. Tagasi linnas ootas meid Ljubljana korter ning juuli keskel teadsime kindlalt, et uued tuuled toovad suuri muutusi.



AUGUST

Hakkasime pakkime asju, et kolida Ljubljanast eemale ja välja meie esimesest korterist, kus elasime koos nagu üks pere. Meie esimene kodu. Alles nüüd saan aru, kui palju ilusaid hetki see pisike elamine pakkus. Koos. Augustikuuga ei lõppenud ainult meie üürileping, lisaks sai kuu lõpus otsa ka minu töösuhe, mida olin juba mõnda aega tagasi planeerinud. Igor ja lapsed läksid juba kuu alguses meie uude koju, kuid mina olin veel mõnda aega nädala sees Ljubljanas, et käia tööl. Lihtsalt jube, kui naljakas oli üksi olla! Ma ei teinud grammigi süüa, koju jõudes harutasin lahti vahvli paki ning vaatasin telekast dokumentaalfilme või kuulasin VH1 pealt muusikat.



SEPTEMBER

Ma olen alati fännanud septembrit, sest muutused mulle meeldivad ja toovad ellu värskust. Seega ei imestanud ma üldse, kui sain kirja ühelt eesti neiult, kes tuli Sloveeniasse ning soovis kokku saada - lomulikult! Päev Anettiga oli meeletult tore ning ta on üks nendest inimestest, kes jätavad su ellu kustumatu mulje. September oli ka see unustamatu kuu, kui sain endale uue kaamera. Mingi hetk tõmbas mu pilvelt hõljumise maha see, et ma ei osanud esiti sellega midagi ette võtta. Juba ühelt margilt teisele üle minek võtab mõnda aega, et õppida selgeks kaamera käsitlemise. Minu vanem tütar läks teise klassi uues koolis ning nüüd saab ta ühes koolis koos Igori õega käia. Tegin EQUA ärikataloogile pilte ning lõpuks maandusid need Sloveenia ajakirja.



OKTOOBER

Septembri lõpus tuli mul out of nowhere idee teha oktoobris terve kuu iga päev mingi teema järgi pilte. Tuli meelde! Ma koristasin ja tegin trenažööril sporti, kui mu pea lihtsalt plahvatas. Lisasin selle toreda mõtte ülesse enda blogisse ja mingi hetk oli nii palju inimesi, kes soovisid liituda. Olin vapustatud! Lõpuks jõudsime koos kõikide osavõtjatega facebooki gruppi, mille jaoks andis suurepärase idee Britt. Mingi hetk oli sellest väljakutsest kasvanud välja usinate fotograafide perekond ja mul läheb siiani hinges soojaks mõeldes sellele. Lisaks käisime perega Horvaatias ning saime üle pika aja koos olla eestlastega, see oli soe ja kodune.



NOVEMBER

Esimene kuu üle pikka aega, kui ma hakkasin jälle väsima. Ma ei tea, kas kas see oli aktiivsest oktoobrist või hallist ja udusest ilmast, või siis kogu selle kompoti kooslus.. Tundsin, et iga viimne, kui energiapiisk oli enne tühjaks pigistatud enne, kui sain seda kasutada. Õnneks minu ümber on nii palju armsaid inimesi, kelle nimel lihtsalt tuleb ennast kokku võtta. Novembris läks Igor tööle ning üle pika aja olin üksinda - mis pole üldse halb, sest sain rohkem aega pühendada iseendale ja nooremale tütrele. Novembris tegin ka suurema fotosessiooni EQUA-le, mille ma edaspidi küll jätaks mõnda teisse kuusse, kus on rohkem valgust.



DETSEMBER

Kui novembris haarasin kaamerat väga harva kätte, siis detsember tõi mu südamesse nii palju valgust, et pidin seda kuidagi jäädvustama. Tegin rohkelt erinevaid fotosessioone ning meisterdasin, meisterdasin.. Detsember on ka see lahe kuu, kus on nii jõulud kui ka minu sünnipäeva, mis tähendab rohkelt kingitusi. Sain endale lõhnaveed, millest olin pikka aega unistanud ning lisaks rõõmsaid hetki lähedastega. Aasta lõpp lähenes aga hirmutava kiirusega ning juba täna on teine jaanuar ning kirjutan teile seda postitust. Aasta viimasel päeval tõi postiljon mulle uue ja vinge planeerija uueks aastaks, ning juba praegu olen selle ideedest ääreni täis kirjutanud. 






2 Responses to “2014”

  1. Kas viitsiksid teha sellest planeerijast eraldi postituse? See tundub põnev, aga tegija enda lk on kuidagi infovaene. Ja eks kasutajapoolne info on ka teistsugune.

    ReplyDelete
    Replies
    1. Naljakas, et sa küsisid, mul olin just postituse kallal. Varsti! :)

      Delete