Sunday, July 06, 2014

Mida võime õppida Sloveenialt #1




Ma veetsin tänase päeva põhimõtteliselt mitte midagi tehes, ja alles õhtul suutis Igor mind välja vedada, et rullitama ja jalgrattaga sõitma minna. Läksime taaskord samas suunas, kuid seekord veelgi kaugemale, peaaegu linnast välja. Tagasiteel möödusime tanklast, mille kõrval asub ka vahva piimaautomaat, kust saab pudeliga värkset piima endale osta. 

Kell oli 9 ja tankla oli suletud. Kui ma paar aastat tagasi sellist asja nägin, mõtlesin küll, et kuidas on üldse võimalik, et täiesti linnas sees asuv tankla on kinni?! Kuidas saavad inimesed keset ööd bensiini või burksi või kokakoolat osta? Ainuke võimalus autole kütust osta, on minna kiirteele ja sealsed tanklad on tõepoolest 24/7 avatud. Appi, milline inimeõiguste rikkumine!

Ja see pole veel kõik! Kõige kauem on poed siin lahti kella üheksani õhtul, kuid paljud pannakse kinni juba kell seitse või kaheksa. Mis tähendab seda, et kui sa oled huvitavate isudega inimene, siiis on soovitav varakult oma kapid head-paremat täis laduda. Nädalavahetuseti on paljud toidupoed avatud kuni lõunani ja järgmine kord tehakse need lahti alles esmaspäeval. Kõikidel riigipühadel on rangelt KÕIK poed kinni (tegelikult ma tean ühte väikest poodi, mis on avatud iga ilmaga).




Ma arvan, et kui selline asi hakkaks toimuma üks päev Eestis, oleksid kõik paanikas - appi, mul ju nii isutab õhtuti Selveri plaadikoogi peale, või kuidas ma jõuan nii varakult poes ära käia?! Kuna mul on olnud aega siin harjuda, siis ma arvan, et kõik eestlased saaksid sellega hakkama. Jah, tulebki rohkem ette ja taha planeerid, kuid see pole ju üldsegi halb! Niimoodi jäävad ära ka impulsiivsed ostud, mis on koormaks nii rahakotile kui ka kehateljele. Ja tõepoolest ostadki poest seda, mida on tõepoolest vaja.

Nüüd selle koha juurde, mis on mulle eriti südamelähedane - ükski inimene ei peaks nii kaua töötama nagu seda teevad praegu müüjad Eestis. Tegemist on küll vahetustega tööga, kuid ka poemüüjal on lapsed, kes teda koju ootavad, ning tahaksid emaga koolitükke koos teha. Ma arvan, et poemüüja, ja eriti kassapidaja töö on niigi raske (ja kindlasti ka alamakstud), et panna inimesi sellistesse tingimustesse tööle.

Kokkuvõtvalt - Eesti ettevõtjad võiksid õppida Sloveeniast, kuidas pakkuda oma töötajatele normaalseid tingimusi, et neil ei tekiks tööst üleväsimust ja stressi ning saaksid tulla alati rõõmsa tujuga tööle - ühel heal päeval ehk. :)





6 Responses to “Mida võime õppida Sloveenialt #1”

  1. S.K

    Vahva automaat:)
    Elukorraldus kaubandusvaldkonnas Taaniga siis suht sarnane ehk siis kordades inimlik kui eestis:)

    ReplyDelete
    Replies
    1. Jaa, minumeelest ka. Isegi, kui autole ei saa bensiini osta, on värske piim alati käepärast. :)

      Tore kuulda, et Taanis ka selline süsteem, igati toetan!

      Delete
  2. Prantsusmaal sama. Ja kuigi ma tegelikult ju saan aru, et nii on mõistlik ja inimlik, siis igakord, kui mul pühapäeval miskit vaja on, siis ma lasen küll paar vandesõna lendu ja heietan sellest kuidas Eesti on ikka normaalne riik, kus ma võin pühapäeval kasvõi kell 22 poodi minna :D

    ReplyDelete
    Replies
    1. Ma oleksin sinuga täiesti sama meelt, kui ma poleks ise kunagi tudengina paar kuud kassas tööd teinud. :D

      Olen Igorile ka heietanud Eesti kohta, kuidas pea iga kell saad minna poodi ostlema ja poes müüakse isegi 2 l karastusjooke - siin on kõige suurem 1,25 l sama raha ees, mis Eestis!

      Delete
  3. Vaadakem tõele näkku - Eestis oleksid sellised poodide lahtiolekuajad võimaluseks koondada kolmandik töötajatest, nii et järelejäänute koormus jääks samaks, või suureneks. Palgad jääksid loomulikult samaks. Või väheneks. Midagi pole parata, Eesti on riik kus tööjõudu ei hinnata.
    Elan ise ka riigis kus on pühapäeviti poed kinni. Olen tähele pannud, et impulssostud hoopis suurenevad - a la homme on pood kinni, äkki mul tuleb isu selle ja tolle ja siis veel tolle järele. Mõtetuid oste tuleb hoopis rohkem.

    ReplyDelete
    Replies
    1. Vot, mul on just vastupidi. Üritan eeskuju võtta ka Igori vanematelt, kes käivadki poes korra nädalas, muul ajal kasutavad toiduaineid, mida ostetakse suuremas koguses odavatest supermarketitest või otse talunikult - muidugi neil on ka rohkem ruumi, et seda kõike varustada.

      Sul on täiesti õigus - kindlasti oleks sel puhul tööd vähem. Ma hästi ei tea, kuidas Eestis ettevõtlusega on, kas riik soosib või pigem mitte?

      Delete