Tuesday, May 06, 2014

Mõtelda on mõnus



Tänane päev oli hullumaja! Pakkisime tööl 5 tundi järjest pudeleid ja mul oli tunne, et need ei tahagi otsa saada. Kui lõpuks oli jäänud ainult mõned tellimused, ei tahtnud me uskuda, et olime nii kiired olnud. Ja kiire alla käib ka see, et pakkides pudeleid, ei olnud meil endal aega isegi vett juua. :D

Mul oli täna kontoris ka väike sõber kaasas, sest Igor läks kooli. Võtsin talle multikaid ja mänguasju, kuid enamiku ajast ta lihtsalt oli kuskil ja tegeles enda asjadega. Polnud mingit probleemi paar tundi trepil petshoppidega mängida või maja ees pingil päikest võtta. Tundus, et mul oli väga raske olla võrreldes lapsega, kes lausa nautis kontori kiiret tööpäeva.

Teel koju jalutasime ka meie lemmikusse jäätiskohvikusse - Anne Mai sai seekord topelt koguse. :) Jalutasime järgmisesse kohvikusse, sest Cacao oli klientidest pungil nagu ikka. Lõpuks ometi sain istuda ja mu selg tänas mind selle eest! Latte ja meloni jäätis mmmm.. Kuna mul oli nüüd aega viia mõtted mujale, kui pudelite pakkimine, hakkasin mõtlema asjade maksumuse üle praegu, kui kasutusel on euro ja siis, kui oli veel vana hea krooniaeg. Just selles võtmes, et mida ma SIIS poleks eales ostnud:

- ma poleks eales maksnud kahe jäätise eest 75 krooni, mis siis, et need on käsitöö tooted
- ma poleks eales läinud sööma 160 kroonist pitsat, mis on tavaline väike pitsa
- ma poleks eales maksnud 45 krooni latte eest
- ma poleks eales ostnud kvaliteetset kassitoitu, mille 2 kg kott on 400 krooni
- ja viimasena - ma poleks eales elanud korteris, mille eest pean iga kuu maksma 10 000 krooni !!!

Ma ei tea, kuidas on küll teiega, kuid minu palk pole tunduvalt suurem sellest, mida teenisin näiteks aastal 2009. Kuid hinnad - da faag? Kui ma aasta tagasi Sloveeniasse tulin, tundus siin kõik nii kallis. Hiljem me küll avastasime, et on odavamaid toidupoode, kui see, kus me olime pikka aega käinud. Kõige suurem üllatus oli nüüd Eestisse minnes, kui nägime, et kodumaal on tööstuskaubad ja isegi osad toidud kallimad kui Sloveenias. Üks sõbra tuttav tegi just nalja, et näe meie pidime ära kolima, sest me ei ole nii rikkad, et Eestis elada. Kurb, kuid täiesti tõsi.

Kusjuures me oleme pidanud Igoriga plaani, et ehk ikka läheks tagasi. Ma saaksin lõpetada ülikooli ja usun, et Eestis oleks mul oluliselt lihtsam karjääri teha ja kunagi kinnisvara soetada (siinsed hinnad on ulmelised). Kuid see on ka kõik. Ma ei igatse seda lõpmatult pikka külma ilma, või mossis inimesi või seda pidevat tempot kuhugi joosta ja närvitseda. Kuid lapsed panevad elule raamid ja alati ei ole võimalus kuhugi mujale minna ja tuleb kohapeal hakata lahendusi leidma. Hetkel me kõik armastame sooja ja rahulikku Sloveeniat lihtsalt liiga palju! :)

Kuidas teiega on - kas olete rahul oma eluga, kuidas see praegu on, või tunnete ka, et süda ihkab midagi muud?



Kas teil on mõnikord tekkinud tunne, et tahaks olla muretu kiisu, kelle ainsateks mõtteteks on söömine, magamine ja situtamine? :)







2 Responses to “Mõtelda on mõnus”

  1. Mõtleme üsna ühtemoodi! Eriti selle krooni ja euro kohapealt.
    Oma eluga olen küll rahul, kuigi ma pole saavutanud veel seda mida sooviksin, on mul kaks imearmast ja kallist poeg. Olen veel nõnda noor, et saan ka oma plaanid elluviia!

    ReplyDelete
    Replies
    1. Läbi raskuste tähtede poole, eksole!

      Me oleme veel noored ja vihased ning peamegi töötama oma unistuste suunas täie rauaga. :)

      Delete