Friday, February 07, 2014

Sloveenia // Koolid

2013 septembris alustas minu vanem tütar Sloveenias kooliteed. Kuigi me alguses otsisime rahvusvahelist kooli, kus tegeletakse muukeelsete lastega, siis lõpuks jõudis minu laps ikkagi tavakooli. Kuna rahvusvaheline kool oli meie elukohast kaugel, tuli laps kõigepealt registreerida piirkonnakooli ja seejärel kantakse ta üle meie soovitud kooli. Kuid saades teada, et ka tavakoolis tehakse sloveeni keele intensiivõpet ja kooli asukoht on põhimõtteliselt ümber nurga, otsustasime jääda piirkonnakooli.

Sloveenias lähevad lapsed koolipinki nühkima juba 6-aastaselt. Meie eestlased oleme harjunud 7-eluaastaga, kuid mulle meeldib Sloveenia süsteem isegi rohkem, sest kui lapsed lähevad kooli, siis alustatakse täiesti nullist. Näiteks minu laps õppis number ühte alles novembris-detsembris, sest enne seda õppisid lapsed selliseid mõisteid nagu üleval, all, paremal, vasakul jne. Kui Eestis oleks mu lapsel ehk igav hakanud, siis siin oli talle selline õppimine eriti abistav - ta ju pidi kõike uues keeles õppima.

Mulle meeldib väga, et õpetajal on lisaks kaks abiõpetajat. Üks neist annab ka Anetele lisa sloveeni keele tunde (mis algavad 7.30 hommikul, 3 korda nädalas). Võin ainult uhkusega vaadata, kui tubli on mu tütar - räägib lauseid ja saab enamikust sloveeni keelsest jutust aru. Õnneks või kahjuks rohkem, kui mina. :) Kool lõpeb juba kell 12.00, kuid peale seda on lastel võimalik veel pikapäevarühmas olla. Lapsi peavad kooli tooma vanemad kuni kolmanda klassini, nii et väikeseid koolijütse üksinda linnas rändamas ei näe.

Täpselt samamoodi nagu Eestiski, kulub hunnik raha 1-klassi astuja tarvis - hunnik töövihikuid, igas suuruses ja värvis pliiatseid, vildikaid, joonlaudu, vesivärve, temperavärve jne jne. Kõige rohkem annab tunda kooli söögitasu - lõunasöök maksab koolis 3 € ja lisasnäkk nii kl 14.00 ajal 0.80 €. Kokku teeb see kuus 80 €. Ma ei maksnud ka Eestis nii palju lasteaia tasu ja söögiarve eest kokku! Ja need kaks söögikorda koolis pole veel kõik, kes tahavad, saavad võtta lisaks hommikusöögi.

Kokkuvõttena olen rahul, sest, mis peamine laps on õnnelik ja tahab kooli minna. Tundub, et ta on leidnud endale klassist ka mõned head sõbrad ja saab teiste lastega hästi läbi. Õnneks ta on selline julgem neiu, kes ei jää nurka kössitama. Ahjaa, seda toredust on kokku 13 aastat - 9 klassi algkooli ja 4 klassi gümnaasiumi või kutsekooli. :)

Minu pisem tütar Anne Mai - väike laiskvorst, kes saab kodune olla :)







Leave a Reply