Saturday, February 15, 2014

Minu languse algus

Ei osanud siia mingit ägedat pilti lisada, kuna kassid mulle meeldivad, tuli ühe kohaliku miisu pilt

Ma ei tahtnud küll liiga vara hõisata, aga kui ma suudan oma jutuga motiveerida kedagi, kes on samuti kaaluga kimpus nagu mina, siis minu postitus on loodetavasti vajalik kellelegi seal internetiavaruses. Jätan vahele pikema jutu, milline olin ma nooruses ja lähen kohe selle juurde, mis toimub minu kehakaaluga praegu.

Reedel sai täis täpselt üks aasta Sloveenias! Olen oma eluga siin väga rahul olnud ja minu rahulolu on väljendunud selles, et söögiisu on kuratlikult hea. Stressiolukordades kipun ma vähem sööma, kuid kui kõik hästi, siis suu matsub ja jalg väga ei tatsu. Jõudsin oma kaaluga nii kaugele, et 87 kg sai 99,6 kg. See oli ka kõige suurem number, mida ma oma kaalul see aasta nägin. Ma ei tea, kas jube suur number andis piisava tõuke, kuid sisemus kisendas - aitab! Võtsin elukaaslase kampa ja nii algas meie langus.

Muutsime totaalselt oma söögilauda ja samas hakkasime tegema kodus trenni. Ma pole peale kahte nädalat söönud kordagi valget jahu või suhruid sisaldavaid toiduained, samuti on minu menüüst välja jäänud pasta, kartul ja riis. Sellega ajaga on minu kehakaal vähenenud 6 kg võrra. Iga kord, kui ma kaalule astun ning näen ühe kg väiksemat numbrit, olen kohutavalt õnnelik! Ning edasi räägin ma miks.

Kindlasti paljud on kuulnud Marek Kalmuse toitumis- ja treeningkavast. Mina muretsesin selle endale 2013 aasta aprillikuus, kuid ei suutnud kava jälgida mitte kunagi rohkem, kui ühe päeva. Iga kord, kui alustasin, tundsin ennast väga halvasti - peavalu, südame pekslemine ning üleüldiselt halb enesetunne. Jõudsin seda kava alustada vähemalt 10 korda.. Kuni veebruari alguses võtsime ennast Igoriga käsile ja järgisime kava 100%. Ma ei tea, kas me olime ülimalt motiveeritud või tuli lõpuks mõistus koju, kuid seda kava polnud kunagi nii lihtne järgida! Mingi hetk ma avastasin, et süüa tuleb pidevalt ning kõht on tõepoolest tühi vaid teatud aegadel. Ülejäänud ajal on enesetunne lihtsalt suurepärane. Ja just see oligi kõige mõnusam - kaal langes ja ma ei piinelnud näljas nagu ma kujutasin seda kava enne ette.

Minu jutt ei ole reklaami teha - kes tahab võtab abi Mareki käest, kes tahab saab muud moodi hakkama. Mida ma soovin teile öelda on hoopis see, et kui te võtate endale kaalulangetamise ette, siis võtke see ette 100%-lt! Kui olete sama pehmo ja hea söögiga harjunud nagu mina, siis esmalt hävitage köögikapis kõik ebavajalik, annetage oma snäkid ja šoksid töökaaslastele või sõpradele ning kuhjake oma külmkapp kõige hea ja värskega. Ning jätke meelde, et kaalulangetamine ei saa olla "parem varblane peos, kui tuvi katusel", see peab olema täiesti uus algus, täiesti uus söömine ehk siis suur tuvi käes. Ei mingeid pitsasid, rasvaseid soustiga ülevalatud kartuleid, hunnikute magusat. Te saate kunagi neid endale lubada, kui eesmärk käes, kuid ma olen päris kindel, et siis ei taha te neid jubedusi enam sellises koguses süüa nagu varem. Või kui tahate, vaadake oma vana ennast! :)

Ja ärge andke kunagi alla! Mina mõtlesin IGA PÄEV sellele, et tahan olla ilusam, paremas vormis ja pisike naine oma kallile mehele. Ning siin ma nüüd olen, suurepärases languses. :)

Kui kellelgi tekkis küsimusi, siis heameelega vastan neile siin blogis või minu meiliaadressil jaanikal@hotmail.com.

Edit: leidsin ühe toreda lehe, kus saab sisestada oma mõõdud ja näha missugune oled praegu ja milline oled siis, kui saavutad soovitud kehakaalu - link.








2 Responses to “Minu languse algus”

  1. Väga-väga tubli oled! :)
    Jõudu ja jaksu ka edaspidiseks ;)
    Ise otsustan igal uuel nädalal hakata korralikult toituma ja ikka kipub kuskil mingi apsakas sisse tulema. Nii palju olen suutnud ära harjuda, et 5x päevas pean sööma :)

    ReplyDelete
    Replies
    1. Aitäh, vähemalt siiani, peale 3 nädalat,olen hästi vastu pidanud. Ja tõesti, see on väga õige,et tuleb vähemalt 5 korda päevas süüa. Nii ei teki kehal mõtteid ennast üle õgida. :)

      Delete