Monday, December 16, 2013

Aasta kokkuvõte // 2013

Hei-hei! Mõtlesin pikka aega, millest täna kirjutada, sest mul on viimasel ajal keerlenud peas mitu ideed - rääkida rohkem Sloveeniast ja elust siin ning võtta kokku aasta 2013. Liisk langes seekord aasta kokkuvõttele, mis võib kujuneda üsna pikaks, sest 2013 oli üks MEELETU aasta! :)

Kui selle aasta jaanuaris elasin veel täiesti tavalist elu Eestis, siis praeguseks on mul täiesti uus kodumaa - Sloveenia. Ma nüüd võtan hetke, et ohata, sest vahel ma ise ka ei usu, kuidas ma siia jõudsin.. Juba 2012 kevadel hakkasin ajama pabereid, et tulla Ljubljana ülikooli vahetusüliõpilaseks ning nagu paberitega ikka, võttis see kaua aega ja ega tegelikult tulebki hakata üks semester varem asjadega tegelema. Ja korraga oli käes veebruar ning pidin astuma lennukisse, et jätta hüvasti oma kodu ja lastega - ärge palun küsige, kuidas ma sellega hakkama sain.

Ma olin väga õnnelik, et sain olla Igorile väga lähedal, kuid südames oli ma pooleks murdumas, sest minu lapsed olid Eestis. Olin vaevalt asjad lahti pakkinud, kui hakkasime Igoriga planeerima, kuidas minna lastele järele ja tuua nad meie juurde. Valikuks osutus auto ning märtsi alguses sõitsime me kahekesi Eestisse, et tulla tagasi juba neljakesi. Olime vaevalt ühe päeva Eestis ning juba järgmisel sõitsime Sloveeniasse. Mäletan eredalt hetke, kui Anete küsis Läti piiril rongi taga oodates - kas me oleme nüüd kohal? Sel hetkel oli jäänud veel 1800 km sõita..

Elasime neli kuud Ljubljana ühiselamus. Kuigi meil oli vähe ruumi, lärmakad naabrid ja palju harjumist, olime õnnelikud, sest, mis peamine - me olime kõik koos. Meil oli väga vedanud ka ühiselamu asupaigaga, nimelt elasime kaunis Rožna Dolina (Rooside org) linnaosas, millest oli vaid kiviviske kaugusel suur park ja mänguväljak, loomaaed ja kohvikud.

Aprillis sain ma enda meilile tööpakkumise - no mõelge, kui palju midagi sellist üldse juhtub?! Käisin intervjuul, tegin väikse testi ning ootamatult langeski liisk minule. Alustasin töötamist EQUA-s, mida pean üheks parimaks saavutuseks sel aastal. Olen tänulik sellise võimaluse eest, sest isegi noortel sloveenlastel on siin raske tööd leida, rääkimata umbkeelsetest võõramaalastest!

Juuni lõpus kolisime korterisse - me olime nii õnnelikud selle üle! Oma kodu, oma köök, oma vannituba! Ma ei olnud kunagi ühikas elanud ja kui aus olla, siis ma ei soovi ka sinna kunagi tagasi minna, sest väga raske on koos elada hunniku võõraste inimestega, kes hoolivad ainult oma nabast - te ju ikka teate, et nõusid tuleb vees vähemalt kaks nädalat leotada, et need haisu tõttu lõpuks keegi teine ära peseks? :) Meie uus kodu asub kesklinnale üsna lähedal ja ka siin on mõnus jalutamas käia. Ahjaa, peaaegu unustasin, et kõrval majas asub Hofer, mis on üliodav ja hea kaubaga pood.

Suvel veetsime palju aega Igori vanematekodus Šmarješke Toplices. Ma vist ei pea pikemalt peatuma sel kohal, MIKS on lastel maal äge ja miks emmel on äge meritähe poosis päevad läbi päikest võtta. No nii hull see ka ei olnud, sest enamik aega oli kraade üle 40 ja enamvähem hingata sai vaid jahedamas toas. 

Augustis otsisime Anetele kooli ja meil oli väga hea meel leida talle kool, mis on kodust 5 minuti kaugusel. Ta alustas 1. B klassi koos 23 sloveeni lapsega ja enamik neist on minu lapsest aasta nooremad - siin minnakse 6-aastaselt kooli. Siiani olen rahul olnud kooliga ja õpetaja on super lahe inimene - kusjuures ta on käinud isegi Eestis ja Tartus, meie kodulinnas ning koolis on tal ka eestikeelseid raamatuid! :) Lisaks on koolis veel kaks abiõpetajat, kes aitavad lastel peale kooli õppida.

Ja siin ma nüüd istun ja vaatan aknast välja.. olen õnnelik ja olen rahul. Minu kõrval on maailma parim inimene - Igor, kes on mu suurim sõber ja hingesugulane. Me armastame üksteist väga ning ei kujutaks ette elu üksteiseta. Ning lapsed lausa jumaldavad Igorit! Vahel on mul tunne, et nad armastavad teda rohkem, kui mind ja miks ka mitte, Igor on tõeliselt tore inimene :)

Ei tahaks nüüd kõlada liiga klišeena, kuid peale jubedaid suhteid minevikus tean ma kindlalt seda - "Love is like a fart. If you have to force it, it's probably shit!" :D 

Septembris liitusid meie perega ka kaks kassi - Hall ja Musta. Pildil on Hall, kes magab minu pisema tütre Anne Maiga :)

Tuletan meelde, et kuni kolmapäevani (18.12) on minu blogis esimene auhinnaloos ning loosi lähevad eriti jõulused kehahooldusvahendid ja juurde veidi magusat - LINK.
:)




7 Responses to “Aasta kokkuvõte // 2013”

  1. Nii positiivne postitus, vahva! :)

    ReplyDelete
  2. Tõesti armas postitus, selliseid sissekandeid on alati tore lugeda :)

    ReplyDelete
    Replies
    1. Aitäh! Vahel tuleb ennast kokku võtta ja natuke rohkem kirjutada :)

      Delete
  3. Jaanika, mul on nii hea meel, et sul ja teil köigil seal hästi läheb! Kuidas Anete kyll vöörkeelses koolis hakkama saab? Hästi palju kallisid teile ja tervita lapsi ja olge tublid! Ehk tuleme kunagi kylla ;)

    ReplyDelete
    Replies
    1. Ma võtan kõik ilusad soovid vastu, kuid mul oleks väga hea meel teada, kes mulle kirjutab :)

      Delete
  4. Nice good moments to read and remember! :) ..oh those days ;) Im also happy to have you and kids. Ljubim te :*

    ReplyDelete