Thursday, October 03, 2013

Ettevalmistus // Talv on tulekul!

Tänane hommik oli paljulubav, kui päike hakkas tõusma ja tõotas tulla kõike muud, kui külm ilm. Nojah. Riietasin ennast pikkade varrukatega pluusi ja peale viskasin õhukese jaki. Tööle minna polnudki kõige külmem - niiukuinii ma kõnnin kiiresti ja tavaliselt hakkab mul palav. Kuid tänases õhus oli tunda talve, sellist näpistavat külma õhku. Kindlasti polnud öösel meid veel tülitanud külmakraadid, aga minu põhjamaine nina tundis muutust. Juba veidi külmem hakkas mul siis, kui läksime välja lõunat sööma, Kõik mu kolleegid, kes olid õhemalt riides, hoidsid õlgu ligi ja värisesid külmast.


Vaikselt liikus kell õhtu poole ja aeg lähenes koju minna. Mis seal ikka, ma pole eriline külmavares, pigem teeb mind liigne kuumus haigeks. Akna taga ootas mind aga üllatus - Igor otsustas lastega mulle vastu kõndida. Nagu vahel ikka juhtub, läks mul tööl kauem ja kurvalt jalutasid nad maja juurde, kus ma olin, mina ju vastu neile ei tulnud. Lapsed olid nii mõnusalt ja soojalt riides, isegi kindad ja mütsid peas. 

Kuna meie kodutee läheb mööda jõge, läbi südalinna, on seal ka mõned riidepoed. Otsustasin H&M-st läbi hüpata, osta endale salli ja kindad või isegi jope, kuid mulle meenus, et paar päeva tagasi sealt läbi astudes, ei meeldinud mulle ükski mudel. Minu meelest nägid need reaalis välja nagu vanad mudelid, millel on paar nööpi ümber tõstetud (kuigi mulle väga meeldib H&M, siis nende õueriided on kergelt öeldes koledad). H&M-ga samal tänaval asub ka Tom Tailor. Ma polnud küll kunagi seal poes käinud ja midagi neilt ostnud, kuid otsustasin ikkagi läbi astuda. Jõudsin vaid poodi minna, kui nägin, et minu jope ripub seal! Minu selles mõttes, et nii minulik kui veel olla saab - õhuke sulejope, potisinine, kapuuts karvase äärega, tagumik kaetud ja vöö ümber. Ja kui ma veel seda proovisin.. nagu valatud. Ainuke häiriv faktor oli hind, mis oli minu jaoks krõbe, sest kõige rohkem olen ma jope alla raha pannud nii 50 eurot. Kuid luban, et kui see jope vähegi vastu peab, siis kannan seda kindlasti mitu aastat.

Mäletan, kuidas vanasti meie perekonnas joped ringi liikusid. Mina ostsin, kandsin, siis kandis õde, siis ema ja nii päris mitu jopet järjest. Kõige kauem pidas vastu üks beež Vero Moda jope, mis oli umbes sama lõikega, kui täna ostetud jope, ainult ilma vööta. Kertu kindlasti mäletab seda :) Igatahes, kandisn seda mitu aastat, kuni see pärandus edasi. Olen täitsa kindel, et meie pere teenis see jope üle viie aasta. Ja samal ajal püsis ilusti ühes tükis.

Vot nii on lood selle külma ilmaga. Kannatame 3 kuud meeletu kuumuse käes ja unistame veidigi jahedamast ilmast ja kui see nii ootamatult saabub, siis ei tea kuhu ennast ära peita. Kordan jälle, enne eelistan külma, kui liigset sooja. Samas Ljubljanas ei ole talv üldsegi nii ilus nagu see Tartus oleks. Loomulikult on sealgi kõledaid ja halle talvepäevi, aga koht, kus ma praegu elan asub orus ja kõik niiskus ja külm koguneb alla ning pureb su luid ja konte. Prrrr.

Ja sellise mütsi võtsin ka. No tule aint, talv! Või oot.. mul pole ju kindaid!




Leave a Reply