Wednesday, December 05, 2018

Seekord ei jõua

4 Comments »

Pidasin plaani heategevusliku piltide maalimise idee salamahti vaiba alla pühkida, aga näed, hing ei lubanud. Mis seal ikka, tunnistan ausalt, et sel korral pole mul ei rahalisi vahendeid ja mul on kergelt öeldes päris paks masendus nagu pudrukaussi uppunud lusikal. 

Päris ausalt rääkides olen hetkel täiesti töötu. Ma lõpetasin töölepingu, sest tekkis võimalus kodust tööd teha ja reisida ja oeh, see kõik tundus tookord võimatult hea, et ma ei taha isegi tagasi mõelda. Ja siin ma nüüd olen. Pean mainima, et pole absoluutselt kerge neid sõnu siia kirja panna, aga lugu on selline, et mu lootus hakkab iga päevaga kustuma, sest halvad uudised armstavad tulla üksteise järel.

Kui mul oleks rohkem raha, siis ma polekski hetkel Sloveenias, vaid sõitnud sõbranna juurde Eestisse. Kõik minu mured ei tähenda mitte midagi, sest mu imeline sõbranna kaotas just oma ema ja ma ei tahaks olla mitte kuskil mujal kui tema kõrval ja toetada iga hetke ta elust. Aga ma olen Sloveenias ja ma järjekordselt nutan. Mul on siiani kõrvus sõbranna ema soe hääl ja see, kui teatas, et me võime suvel iga kell nende juures perega peatuda.

Ometigi pole mu elu kõige halvem, sest Igor on minu kõrval ja kordab iga päev, kuidas me saame hakkame ja mul pole grammigi kahtlust ta sõnades. Aga ma ei tea enam, mis annaks mu hingele jõudu ja usku. Palun üks maagiline võlusõna, mis eemaldaks kõik enesekahtlused ja mõtted nagu olen  üks suur läbikukkuja ja haisev lehmakook. 

Kui planeedid satud nüüd kenasti soosivasse asendisse, siis loodetavasti sel kuul saan ka oma koduse töö esimese ja viimase palga ning sealt läheb tükike vähekindlustatud perede lastele jõulukingi ostmiseks. Rahapuuduses ma pole isegi mõelnud, mida enda lastele kinkida ja kui tuleb silme ette pilt ärklikorrusele pakitud mänguasja kastidest, siis ma tean, et asjad on viimane, mis meil juurde on vaja.  Sellegipoolest on lapsi, kelle jaoks kingi saamine on suur haruldus ja kui vähegi võimalik tahan abiks olla. 

Mine vaata sinagi Saagu Parem lehele, sest laste soove on seal palju ja need on tõesti väga tagasihoidlikud. Mul on meelde jäänud arutelud eelmistest aastatest, kuidas vaesema pere lapsed tahavad hirmkalleid kingitusi (kogu teema on mu jaoks kergelt öeldes ebaõiglane) ja ma tahan öelda, et kui kinkija vähegi soovib täita kellegi maailma suurimat unistust, siis pole vaja nina vissi tõmmata, vaid tunda head meelt, et sa oled täiesti normaalne empaatiline inimene. Tahad aita, kui ei taha, on ka paremaid kohti, kuhu oma energia suunata. 

Ilusamat detsembrit teile kõigile!




Wednesday, November 28, 2018

AE* ehk soolakaramelli ja vürtsidega chia puding

No Comments »



*AE - absoluutselt ebatervislik.

Tänu kenale hallile novembrile olen toimetanud viimase nädala suhkrurütmis ja täiesti süümekavabalt - mõnikord on targem keha kuulata kui hakata vastu võitlema. Ka süsivesikud on millekski vajalikud peale sõltuvuse tekitamise.

Suhkrunädalat alustasin apelsini piparkookidega ja need sai tehtud valmis algusest lõpuni täitsa enda käega. Juhtus nii, et me ei jõudnud isegi piparkookide küpsetamiseni ja oleme perega käinud taigent salamahti külmkapist näpistamas. Just näpistamas, mitte söömas, eks.

Kuna piparkookidele tuleb ise karamell teha ja mu nina hõõgus kõrvetatud suhkru ning vürtside aroomid, tekkis idee luua samadest koostisosadest vegan magustoit (kuigi ka piparkoogitaigen oli 100% taimne). Kookospiima mul oli, oli ka chia seemneid, mis niigi kaua kükitasid riiulil (mul tulevad magustoiduisud üsna hooti) ja, kui panna kokku karamell, kaneel, muskaatpähkel, ingver, nelk.. mmmm!

Alustasin vegan karamelli kastme retsepti otsimisega. Pinteresti on mu sõber, kui vaja midagi leida, aga olgem ausad, need ameerika mõõtühikud ajava närvi mustaks. Tegin nagu ikka - vaatasin komponendid üle ja valmistasin enda tunde ja arvatavate suuruste järgi. Vedas ja tuli ideaalne.

Parajaks kastmeks tuleb võtta õige tummine kookospiim. Minul on Lidli rohelises purgis versioon ja see peaks olema 82% rasvasisaldusega. Igatahes kui purk lahti teha, siis see ongi üks suur koor ja põhjas ehk tibake vett. Ma loodan, et leiate Eestist vastava asenduse ja ehk oleks isegi parem  osta puhas koor? 

Minu lemmik chia seemnetega pudingu baasretsept sisaldab ühte osa kookospiima (purgist, aga mitte nii rasvast nagu Lidli oma) ja 1/4 osa chiat. Kui ma tegin eesti keele otsingu pudingu osas, siis nägin, et tehakse ka tavaliste vegan piimadega - ma pole ise proovinud, aga heameelega maitseks, mis mekiga on lahjem puding.

Jõuame siis ka retseptini. 😁



Pool kogust soolakaramelli kastet

150 g suhkrut
200 ml kookoskoort
1/3 tl soola
tükk taimset margariini või võid

Enne kui alustad suhkru sulatamisega, pane käeulatusse kõik koostisosad, et saaksid õigel hetkel reageerida kui suhkur pruunistub. Sulata paksu põhjaga potis või pannil tükike võid. Lisa sulanud võile ühtlase kihina suhkur ja ära sega. Hoia tuld keskmisel või isegi veidike suuremal kuumusel (oleneb kui paks on poti põhi) ja oota kuni suhkur hakkab vedelamaks muutuma. Kui näed, et põhi hakkab pruunimaks minema, sega hoogsalt suhkrumassi kuni ka pealmised kristallid on sulanud ühtlaselt pruuniks. Kui sulle tundub, et suhkur läheb liialt kiirelt tumedaks, vähenda kuumust. Loodan, et oled jõudnud sellesse faasi, kus kogu mass on vedel ja pruun, mis tähendab, et võid lisada koore. Vähenda kuumust! Ole valmis kiiresti segama ja hoia kindad käes, sest siirup pritsib. Sega nii kaua kuni koor on sulandunud siirupisse, eemalda kuumus ning viimasena lisa sool. 

Palju õnne kui jõudsid edukalt lõpuni karamellikastme valmistamisega ja ära kurvasta, kui seda ei juhtunud. Suhkruga mässamine on äärmiselt täpne ja hetkega võib kogu kupatus olla vaid prügikastivääriline. Tasub tähele panna seda, kui läksid suhkru sulatamisega liialt pikale ja suhkur lõhnab kõrbenult, siis ära raiska koort - kõrbenud suhkrusiirup pole kahjuks hea. 

Vala jahtunud kaste anumasse ja hoia seda külmkapis.

Jõuluvürtsidega chia puding

400 ml toatemperatuuril kookospiima
100 ml chia seemneid
Erinevad piparkoogivürtsid nagu  jahvatatud kaneel, nelk, ingver ja muskaatpähkel

Sega kokku chia seemned ja kookospiim, lisa vürtsid. Mina lisasin 2 tl kaneeli, pool tl ingverit, 1/3 tl nelki ja riivisin tiba muskaatpähklit sekka. Pane puding külma ja käi aegajalt segamas. Meie sõime esimesed portsud peale kolme tundi ja peale kaheksat tundi oli kõik otsas.😀

Aeg on magustoit kokku panna!

Lisa klaasi põhja paar sl karamelli ja lisa pea ääreni chia puding. Pudingu peale võid taaskord karamelli lisada, sest puding ise on suhkruvaba.

Head isu, olge terved, seljatage november ja ärge pahandage, et ma nõnda suhkruse retsepti teile pakkusin!😋

💛

Näitan lõpuks ka fotosessiooni protsessi. Siin on esialgne pilt, kuidas mõtlesin, et võiksin magustoidu lavastada. Kahjuks nägi puding välja nagu keegi oleks ampsu võtnud, ampsu tagasi sülitanud ja mina  sellest pilti teinud.😂 Paremad pildid tulid sama klaasiga, aga ma keerasin teise külje. Kui te vaid teadnud oleks, mis oli klaasi tagaküljel..







Tuesday, November 27, 2018

Ei näe, ei kuule

No Comments »

Kui Igor teatab, et Jaanika, korja arvuti laadija maast, kassid mängivad sellega, siis Jaanika isegi ei kuula, mida kaasa just ütles. Oma vitsad peksavad ja ma ei tea, kas saab olla midagi julmemat, kui töövahendi kaotus. Jah, võib olla küll! Näiteks see, kui kaotad uuema maci ja pead seda asendama igivana arvutiga, millel on Windows ja pole ühtegi programmi, mis loeks isegi raw faile. 

Oot, oot, ma nimetlen täpselt kõik ette, mida pidin tegema, et laadida ÜKS pilt instagrami. Kõigepealt panin ma SD-kaardi arvutisse ja üritasin pilte vaadata. Ei toiminud, sest pildiprogrammid puuduvad. Seejärel toksisin googlisse "web site raw file read" ja laadisin pilt-pildi haaval töö sinna üles. Pilte jõudis sinna heal juhul viis, sest Chrome tombas terve aja jooksul end mitmeid kordi kooma ja isegi internet ei tahtnud töötada. 

Andsin alla ja valisin kiiruga ühe pildi, mis läbi internetiprogrammi tundus enamvähem tegus. Laadisin pildi Befunky lehele üles ja muutsin pildi formaati. See võttis ka kiired pool tundi, sest Chrome ei tahtnud taaskord koostööd teha. Samal ajal üritasin (oh, rumal mina) avada gmaili, et saata pilt enda telefonisse ning ausõna, vana Asus tegi viimaseid hingetõmbeid.. Oh, Jeesus Maria, aita!

Käisin sada korda vett joomas, ampsasin midagi külmkapist, panin pliidile puid alla, valasin kassidele krõbinaid, tõin õuest puid juurde, tegin teed, jõin teed ja kiired hetked hiljem potsatas pilt mu telefoni. Kuna ma hästi ei näinud, kas pildi teravus on õiges kohas, siis too hetk tundus, et sobib ideaalselt. Laadisin pildi VSCO-sse ja postitasin pildi. The end.

Mõelda vaid, kui oleksin kuulanud Igorit, eemaldanud laadija põrandalt ning mac oleks täielikult kasutuskõlbulik, oleksid pooled mu närvid tänaseni alles. Ei. Selle asemel, et mõnuga nautida piltide töötlust ja postitamist, mis on muuseas mu lemmik hetked peale terve sessiooniga mässamist, loovutasin paar head eluaastat vana Asusega võitlemiseks. 

See kurikuulus pildike, mille tarvis kulus higi ja pisaraid ja siis oli ka veits tüng, kuna teravus on vales kohas. 


Kas inimene õpib? Tahaks loota küll!

PS teie, teie firmad, kes te soovite tasuta pilte koos artikliga, siis minu käest neid ei saa. Eriti kui te ei suuda panna kirja kõige lihtsamad sõnad nagu palun ja aitäh. Või siis sellepärast, et kes ei tööta, see ei söö ja, kes töötab, see tahab süüa, kui te nüüd mu loogikat mõistate. Rant over.