Wednesday, April 01, 2020

Kristiina, mu arm

No Comments »

Täpselt aasta tagasi kirjutasin raamatute lugemisest ja sellest, kui hea ja kerge materjal on sopalaadne toode. Mis, kes ja miks on "sopakas" räägin lähemalt SIIN*.

Postituse lõpus jagasin teile mu kirjanikuannet ja sündis esimene peatükk raamatust "Kristiina, mu arm". Teie palusite mul jätkata, mina lubasin, et jätkan ja ootamatult on aasta möödunud. Aeg on parandada vead, täita lubadused ja siit ta tuleb. Lugu Kristiinast, tema ootamatust kohtumisest noormehega, kel on Porsche. Mis toimub Kristiina elus 365 päeva hiljem? 

* hea lugeja, lingile klõpsates ei satu 💩 blogisse. See on mu lubadus sulle.

------------

Unustamatu aasta oli nagu tuulega rännanud ühest hooajast teise. Soe vaheldus külmaga, kuum päikesepaiste lumesajuga ning kõik näis korduvat nagu enne. Kristiina elus siiski mitte, sest alates sellest hetkest, kui ta võttis vastu otsuse kohtuda Peetriga ja minna koos edasi tema läikiva Porschega unistuste ellu, muutus kõik. Noorest kuid usinast Selveri töötajast sai üleöö Kroonika särav staar, kes ei jäänud välja ühestki värskelt ilmunud ajakirjanumbrist. Isegi mitte jõuluerist, mille kaanel nad kahekesi Peetriga naeratasid laia ja pimestavat pärlinaeratust, hoides üksteisest nagu armastus poleks lahtunud alates sellest päevast kui kohtusid.

See oli üks vihmane ja võiks öelda isegi uimane märtsikuu teisipäev, mil Kristiina ja Peeter ei jaganud uudiseid romantilisest armastuseloost ja põnevatest seiklustest, mis näis nende igapäev. Kuhu kadus milleeniumi paar? Kas tõesti piisas aastast, et kustuks ka kõige eredamalt põlev tuli nende kahe ilusa hinge vahel, kes ühel kaunil päeval kohtusid kõige lihtsamas toidupoes nimega Selver?

Peeter oli Kristiina elust lahkunud. Parem oleks öelda, et Kristiina ootamatu käitumine oli sundinud Peetri eemalduma eluarmastusest, sest hirm olla suure orkaani keskel oli viinud julguse ka kõige mehisemast hingest ja kõik teadsid, kui mehine mees on Peeter. 

Lugu sai alguse sellest, kui Peeter oli toonud Kristiinale tema vanast heast kodupoest kotitäie sööki, sest neiu lubas Peetri hinge ja kõhtu täita unelmate roaga. Kristiinast oli vahepeal saanud suuremat sorti sotsiaalmeedia staaritar, kes jagas eesti rahvaga parimaid restepte, videosid, kuidas Peeter viis ta Porschega sõitma, kuidas nad peale metsikut ööd koos siidiste linade vahel hommikul keha koos lõhefileega turgutasid ning kõike muud seletamatult privaatset, kuid Kristiina silmis avalikku informatsiooni.

Pikk jutt lühikeseks jutuks. Kristiina avas Selveri kilekoti ja ta ei leidnud sealt pardifileed, vaid kergelt siniseks värvumas supikana, mille peale võiks lennata ka kõige tagasihoidlikuma ja õrna naishinge potikaas. Kristiina embas oma käega, millel olid luksuslikud pikad kristallidega kaunistatud küüned  supikana ja virutas kana koos pakendiga otse suurde olmeprügikasti. See viha, mis temas kees oli piisav, et unustada iga detail prügi sorteerimise kohta.

Vaadake, Peeter oli tõeline mees, mehine mees, seda teadis ja teab siiani igaüks. Kristiina kirjutas iga kord Peetrile väga põhjaliku poenimekirja koos toiduainete asupaikadega poes - agar neiu kirjutas isegi pakendite värvused, suurused ja raskused. Ta oli Selveri saalis tööd tehes alati kõige täpsem ja korrektsem ja hoolsam töötaja olnud. Ehk sellepärast oligi Kristiina nii ideaalne kaaslane ürgmees Peetrile, aidates teda ka kõige raskemates olukordades nagu leida kuldseid rosinaid paberil kirjutatud instruktioonidega ning hoida mehes enesekindlust teha vahet tumedatel ja heledatel rosinatel.

Peeter pole aga ideaalne ning Kristiina kannatus lõpmatu. 

Peale arutut emotioonide lendamist Peetri ja Kristiina kodu igasse nurka, tormas ehmunud meeshing nende kodust nagu hirmunud ratsu aasal kui äikesetorm aina tugevamalt kärkis. See oli viimane kord kui Kristiina Peetrit nägi.

Oleks vaid lugu siin lõppenud.

Kristiina potikaas lendas mitte ainult nende kahe silma all kaugesse universumi nurka, seda nägid ka tuhanded Kristiina fännid läbi instagrami laivi, mis just samal hetkel oli kogu protsessi tunnistamas. Ka kõige paremad seletused polnud piisavad, et kirjeldada lugejatele piisavalt sündmuse tagamaid ja miks Kristiina nii ulmeliselt otsustas pakendis kana mitte õigetesse prügikastidesse sorteerida ja miks ta ei oleks võinud supikana hoopis supikööki saata. Üleöö lagunes Kristiina elu koos. Tal polnud fänne, tal polnud Porschega Peetrit.

--------------

Mis sai Kristiinast edasi? Kuhu põgenes Peeter Porschega? Miks teeb Kristiina iga õhtu viinaauru all kurbi instagrami laive inimestele, kes teda sitaga loobivad ja mitte kunagi ei mõista? Kas Peetri ja Kristiina armastusel on veel lootust süttida?

Loe järgmises osas! 

Võibolla homme, võibolla aasta pärast.

Kes teab.

Jaanika






Tuesday, March 31, 2020

Lõpuks ometi keegi räägib sellest!

No Comments »

Palun, minge lugege läbi üks vandenõuteooria postitus ja garanteerin (hetkel võiks öelda pigem karanteerin), et õhku visatakse lause - juma tänatud, et keegi sellest lõpuks ometi räägib. Olge lahked, siin on link ühele neist.

Ma ei ole suur kaagutaja ning pigem arvan, et inimesel võiks olla piisavalt silmaringi teha omad järeldused. Aga kui ei ole? Kui infot on massiliselt ja tundub võimatu leida kaoses tee tõeni?

Mõtlesin võtta missiooniks panna teid mõtlema ja leida ühist keelt müstilistes teemades, kus võite leida end imestamas - kas tegemist on siiski müstikaga? Kas muinasjutu taga pole mitte klaar tõde? Miks me laseme ennast valitsuse poolt naeruvääristada?

Vanemapalk

Ma arvan, et vanemapalk loodi selleks, et kodused emmed saaksid viimse oma sendi Bredeni mütsidele, Lenne kombedele, Huppa komplektidele ja Sireli tekkidele kulutada. Ei oska näha muud seletust, miks peaks keegi nõnda palju raha maksma selliste ebakvaliteetsete toodete eest. IGAL HOOAJAL.

Filtrid

Kõik instagrami ja snapchati ja muude sotsmeedia äppide filtrid leiutati selle tarvis, et varjata fakti - inimesed on koledamaks muutumas tänu kiirgusele, mis tuleb mobiiltelefonidest. Enne mobiiltelefoni oli enamik inimesi palju ilusamad.

Juuksevärvid

Juuksevärvid tehtud naistele meeste poolt, sest teaduslikult on tõestatud naiste kõrgem intelligentsus (allikas puudub), mida meesugu üritab vähendada. Ei usu mind? Leidke mulle üks mees, kes on nõus kõrvetama oma peanahka vesinikuga kaks tundi ja on valmis protsessi kordama. Kolm korda aastas. Mehed teavad, et iga värvimisega lahustuvad vesinikioonid vähemalt 2% su ajumassist.

Panen siia puntki, sest liiga palju tõde ei ole mõistlik mahutada ühte postitusse. Tegelikult peaksin igat teemat lahkama vähemalt leheküljepikkuselt, et ka vesinikuohvritel tekiks võimalus aru saada.

Kui sa ei ole mu tõega nõus, siis oled ilmselt üks valitsuse agent. Bredenist.




Monday, March 30, 2020

Poeskäik

No Comments »

Mina olen Jaanika ja mina käisin täna poes. Tegelikult tahtsin juba eile minna, aga poed olid eile kinni.

Poes on tore käia. Eriti tore, kui saan ennast maskeerida arstitädiks või õeks. Mu ema ütles, et Halloween on ameerikmaalastele, aga meil on nüüd ju iga päev uus Halloween!

Meie ei käi poes iga päev. Meil pole selleks isegi aega! Sellepärast ostan mina iga kord hästi palju süüa. Süüa ostan ka kassidele ja koertele. Kasse on meil kolm. Hamster suri eelmine suvi ära.

Kodus on meil mina, Igor, Neti, Annekas ja Erik. Kui Neti ja Annekas käisid koolis, sõid nad lõunat, mille tegi söögitädi. Nüüd on Neti ja Annekas kodus ja söövad kodus hommikusöögi, lõuna, pealelõunasöögi, õhtueelsesöögi, õhtusöögi ja öösnäki. 

Oi-oi-oi. Mina pean uuesti poodi minema!

Erik sööb mõni hommik nutellasaia ilma saiata. Igor annab Erikule lusika ja purgi. Kui Igor ei anna Erikule purki koos lusikaga, siis võib tulla nii suur kisa, et minul hakkavad hambad valutama! Mulle meeldivad kui mu hambad ei valuta. Erikul on ka hea tuju siis.

Mõnikord ma mõtlen, et küll on tore, et meil on poed. Kui meil poleks poode, siis ma saaksin käia ainult köögis, elutoas, lastetoas, magamistoas, vannitoas ja vetsus. Mul on kohe rõõmus meel, kui saan poodi minna! Iga kord kui ma sõidan autoga poodi, valin kõige pikema tee poodi ja, kui sõidan koju, siis valin uuesti kõige pikema tee. Mulle meeldib mitte kiiresti koju jõuda.

Eile ütles Igor, et enam ei tohi meie vallast välja minna. Meie vallas on kaks poodi, mis on sama suured kui meie magamistoa kapp. Mina käisin täna suure linna poes. Minul on pohui.

Nii kurb, et mina ei saanud enam autoga palju sõita. Täna pidin hästi kiiresti koju sõitma.

Mina ostan edaspidi hoopis internetist.